Kajar Lember: avatud muutustele või tühi tool?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tartu abilinnapea Kajar Lember.

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Kindlasti on väites, et poliitika on kompromisside kunst, selge tõetera. Kogu oma programmi saab erakond või valimisliit pärast valimisi ellu viia vaid siis, kui on saavutatud absoluutne enamus.

Kui Tartus peeti kolme osalisega kõnelusi, tuli loomulikult arvestada sellega, et igal koalitsioonipartneril olid oma lubadused ja tahtmised. Ja ikka on nii, et osa asju ei jää tegemata mitte sellepärast, et nad kellelegi ei meeldi, vaid pigem seab rahakott unistustele piirid.

Sotsiaaldemokraatide lähtepunktiks neil kõnelustel oli, et me kõik oleme võrdsed partnerid ja et koalitsioonilepe peab olema tasakaalus, seda väga mitmes võtmes.

Me alustasime ühisosa välja selgitamisega. Tuleb tunnistada, et tihti lubadused kattusid: olgu selleks siis rattateede korrastamine ja rajamine või koolimajade remontimine või uute mängu- ja spordiväljakute ehitamine.  

Lisaks rääkisime väga palju avatud linnavalitsemisest, et otsused ja teod oleks linnarahvale veelgi enam mõistetavad. Opositsiooni seisukohtadega arvestamine ja opositsioonipoliitikute suurem kaasamine komisjonide töösse ning läbipaistev ja jälgitav volikogu tööprotsess – need on mõned märksõnad demokraatia edendamisest Tartus.

Märkisime üheskoos üles ka linna peamised probleemid, kusjuures ei keskendunud mitte niivõrd ajaloos tehtud vigadele, vaid pigem ikka sellele, kuidas tulevikku suunatud teod oleksid maksimaalselt viljakad.

Mitmepäevase arutelu jooksul analüüsiti nii valimisdebattide käigus tõstatatud probleeme kui osaliste valimislubaduste elluviimise praktilist poolt. Vaatluse all olid ka kõnelustel mitteosalenud poliitiliste jõudude soovid ja nägemused.  

Alati on õhus küsimus, et äkki oleks saanud kokku leppida veel parema lepingu või ka teistsuguse koalitsiooni ­­­...  

Võibolla tõesti, mitmed variandid on poliitikas alati õhus, aga vaadates tagantjärele kogu läbirääkimiste protsessi, julgen väita, et  suure tõenäosusega oleksid kõikvõimalikud muud variandid olnud palju ebastabiilsemad.

Tõsise aukartusega linna ees arvan ma, et pikas perspektiivis ei oleks need variandid olnud Tartule ja linlastele kuidagi paremad.  

Sotsiaaldemokraatlik Erakond osales Tartus koalitsioonis viimati umbes 16 aastat tagasi ja siiski lühikest aega. Meie seekordne osalemine linnajuhtimises on juba ette märk muutusest. Tahan  tunnustada koalitsioonipartnereid, kes tulid meie värskete mõtetega päris hästi kaasa. Usun, et Tartu juhtimine järgnevatel aastatel on senisest avatum ja opositsiooni kaasavam.

Kahtlemata muutub ka linnaeelarve sotsiaalsemaks.  

Koalitsioonilepet kommenteerides on meedia võtnud üles ühe istujat ootava tooli küsimuse või õigemini selle, et seda tooli pole ja toolile pole ka õiget kohta. Ühe abilinnapea koha loomine või õigemini meeskonda tagasi toomine oli üsna üksmeelne otsus, kantud arusaamast, et jõudu tuleb suunata valdkondadele, kus on probleemid teravamad ja ka avalikkuse huvi suurem.

Ehk kui me tahame valimiste eel tõstatatud valusaid küsimusi tõhusalt lahendada, siis on vaja fookust teravdada, see tõigi kaasa struktuurimuutuse kokkuleppe. Koalitsioon leidis, et abilinnapeade vastutusalade konkretiseerimine aitab luua linnakodanikega parema kontakti. Lisaks tagab see ka linnavalitsuses poliitilises mõttes suurema tasakaalu.

Loodan väga, et valijad ei pea pettuma ning muutused nii koalitsiooni kui ka linnavalitsuse koosseisus toovad linnajuhtimisse värskust.

Usun, et Tartu juhtimine järgnevatel aastatel on senisest avatum ja opositsiooni kaasavam.

Mitmest erakonnast koosneva koalitsioonivõimu korral on mõistlik, kui linnavalitsusse kuuluvad kõigi osaliste esindajad. Kõigi huvides on, et ametisse saaksid võimekad inimesed, kes tulevad tööga toime ning on valmis ka oma tegevuse eest vastutama.

Tartus sündinud koalitsioon esindab suurt osa valijaid. Igal partneril on nüüd kohustus seista võimuleppe punktide elluviimise, aga ka oma valijate ja ideede eest. Koalitsioonilepe on tegevuskava, see paneb paika raamid, mille piires tuleb tegutseda. Kuid keegi ei keela pingutada veelgi rohkem ja teha teoks ka leppesse kirjutamata jäänud asju.

Teisipäeval kinnitati Kajar Lember Tartu abilinnapeaks.

Tagasi üles