Maamaksuvõlglased võivad jääda lumevangi

Foto: Elmo Riig / Sakala

Põltsamaa vald on otsustanud maamaksuvõlglased korrale kutsuda ähvardusega, et muidu jäävad koduteed talvisel ajal lahti lükkamata.

«Kutsun üles maamaksu ära maksma, muidu kaalume lund mitte lükata,» rääkis Põltsamaa valla juht Toivo Tõn-son. Et maamaks laekub täies ulatuses omavalitsuse kassasse, mõjutab avaliku teenuse toimimist iga maaomanik.

Maamaks on osaliselt või täielikult maksmata enam kui 130 inimesel. Kokku on kodanikel vallale tasumata üle 7800 euro maamaksu. «Selle raha eest saaks lund lükata oi kui palju,» sõnas Tõnson.

Vallavanem ütles, et ei hakka ühtegi võlglast nimepidi avalikult nimetama, kuid nende seas on inimesi, kel on hilinenud maksmisest tekkinud mõnekümne sendine võlg kuni suurvõlgnikeni välja. Omavalitsuse palve on kõigile, et enne lume tulekut saaksid võlad tasutud.

«Meil kõigil on oma kohustused, mida peame täitma,» selgitas Tõnson. «Kellel kohustus teid lahti lükata, kellel kohustus maamaksu maksta.» Põltsamaa vald hooldab talvel ligikaudu 700 kilomeetrit teid, millest kõigest 200 kilomeetrit moodustavad munitsipaalteed ning avalikus kasutuses olevad erateed. Ülejäänud pea 500 kilomeetrit ongi kõikvõimalikud eravaldustesse sissesõidu- või ligipääsuteed.

Tõnson ütles, et valda teenindab üheksa lumelükkajat, kelle ringid jäävad enamasti 80 ja 100 kilomeetri vahele. Erateid on seni hooldatud heast tahtest. Seadus valda selleks ei kohusta. «Me ei pea lund iga suitsuni lükkama,» rõhutas vallajuht ning lisas, et kui inimesed näitavad, et nad hoolivad oma kohustustest, hoolib neist ka vald.

Erateede hooldamine on tema sõnutsi ka kõige raskem, sest omanikud ei hoia alati oma valdusi korras. Aeg-ajalt ununevad õue peale adrad ja ehitusmaterjalid, mis ei paista poole meetri paksuse lume alt välja. Nii võib teenusepakkuja ära lõhkuda rehvid või lausa traktori.

Tõnsoni kinnitusel pole ta kontrollinud, kas inimesed on üleskutsele maamaks ära maksta ka reageerinud, kuid ta usub, et sellel on oma mõju.