Luua metsanduskooli töötajate mõtteis vilkunud idee ning pakkumine välismaalt sattusid ühte aega ning seetõttu on loota, et juba järgmisel aastal hakatakse ka Eestis koolitama professionaalseid golfiväljakute hooldajaid.
Luua ametikoolis sünnib golfi hüvanguks uus eriala
13. november 2013, 16:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mujal maailmas, kus golfi on mängitud juba 19. sajandist, on golfiväljaku hooldaja amet tuntud ja tunnustatud. Meil on üldine arvamus, et see töö tähendab vaid muruniitmist.
«Tegelikult peab väga palju selleks tegema ja teadma, et oleks, mida niita. Eriti veel siin meie kliimas,» lükkas selle ümber Eesti suurima, Niitvälja golfikeskuse väljakuhooldaja Kristel Mülle-Vaik, kes ise õpib Suurbritannias Elmwoodi kolledžis.
Asjatundjad aitavad
Muru on vaja väetada ja hooldada, selleks kasutatakse väga kalleid spetsiaalseid masinaid ning kõigele lisaks peab hästi tundma ka hooldatavat väljakut. See tähendab, et igasuguste eelteadmisteta töötaja koolitamine sellisele tasemele, et tema tehtut ei peaks üle kontrollima, võib võtta aastaid.
Luua metsanduskooli õppeosakonna juhataja kohusetäitja Raili Laas, kes on Green Qampuse projekti eestvedaja Eesti poole pealt, rääkis, et siin ei ole tööandjail erilist valikut ja töötajaid tuleb koolitada ise.
«Kui ettevõte võtab inimese tööle, siis ta tahab ikka kohe tulemusi saada ja ei ole aega temaga nii individuaalselt tegeleda ja tausta rääkida, et ta saaks aru, miks ühte või teist asja on vaja teha,» rääkis Laas.
Siin tulevadki mängu Luua metsanduskool ja Green Qampus.
Laasi sõnul on kaheaastase rahvusvahelise projekti ajal plaanis välja töötada õppekava ning see kohe ka õpilaste peal ära proovida. Ideaalis saaks esimesed väljakuhooldajad kooli vastu võtta järgmisel sügisel, õppetöö võikski alata umbes aasta pärast.
Õppekava loomisel ei jää eestlased üksi: nõu, jõu ja kogemusega tulevad appi nii soomlased kui šotlased.
Kuna eesmärk on panna siin alus rahvusvahelistele standarditele vastavale õppele, toetavad ka Euroopa golfiväljakute hooldajate ühendus ja Euroopa golfiväljakute hooldajate koolitusühing.
Kõik koostööpartnerid, tööandjate esindajatena ka Niitvälja Golf, said Luual kokku oktoobri lõpus. Järgmine kord kogunetakse märtsis ning selleks ajaks peaks õppekava mustand valmis olema.
Praegu Eestis sellist eriala ei õpetata ja ka riik ei tunnusta seda. Laas rääkis, et nüüd on vaja haridusministeeriumist uurida, kas sealt lubataks õpetada golfiväljakute hooldaja ametit päris iseseisva õppekavana.
Varuvariandina võiks sellest saada maastikukujundajate lisamoodul.
Õpetada on plaanis töökohapõhiselt. See tähendab, et kõigepealt tehakse õpilasele selgeks, miks ja mida on vaja teha, ning seejärel saadetakse ta juba eelteadmistega mõnda golfikeskusesse tööle.
Õppeaeg võiks olla umbes aasta ning ilmselt võetakse sellele õppekavale vastu 10–15 inimest.
Inimesi on puudu
Niitvälja Golfi tegevjuht Kristo Tohver rääkis, et vajadus proffide järele on suur. Ühele väljakule oleks vaja umbes kümmet professionaalset töötajat, kogu Eestis kuluks ära 60–70 inimest.
Tohvri hinnangul on meil praegu spetsiaalse haridusega inimesi tööl ehk neli-viis, peale nende veel agronoome, kes on golfiväljakute hooldamisele ümber spetsialiseerunud. «Reaalsus on see, et need inimesed, kes praegu seda tööd teevad, on pigem koolitamata,» ütles ta.
Tema sõnul ei piirdu sellist eriala õppinud inimese tööpõld vaid Eestiga, sest meil siin on golf küll alles lapsekingades, aga teistes põhjamaades väga populaarne.
Pealegi vajavad asjatundlikku hooldust näiteks jalgpalliväljakud ja teised suured sageli kasutatavad murualad.
Golf Eestis
• Novembris tähistatakse Eesti golfi 20. sünnipäeva, nii palju aastaid on möödunud Niitvälja golfiväljaku avamisest.
• Kõige esimene rada ehitati juba 1931. aastal Kohtla-Nõmmele, kuid see hävis kümme aastat hiljem.
• Praegu on Eestis teadaolevalt üheksa tegutsevat klubi.
Allikas: Eesti Golfi Liit