Kindla käega naine, kes pööras tehase uuele kursile

Särava naeratusega Triin Anette Kaasik juhib Estiko Plastari kiletööstust ning on aidanud selle suurte muutuste, tootmise mitmekesistamise ja moderniseerimise abil kindlale vundamendile. Foto: Margus Ansu

Eduka daami tiitlit pole Triin Anette Kaasikule antud asjata, tema juhtimisel on kunagine kammivabrik põhjalikult läbi raputatud ja uuele kursile suunatud. Ta on särava naeratuse ja kindla käega juht, kuid enda meelest üpris kärsitu.

On kolmapäeva ennelõuna, kui Kaasik leiab intervjuuks tunnikese mahti, ent ühendab selle Raekoja platsi kohvikus supilõunaga. «Muidu käin meie töölissööklas, sest kuidagi olen osanud päevad nii ära planeerida, et ei raatsi kuhugi kaugemale minna,» ütleb ta. «Kui kümne minutiga ära kugistan, ei tundu ajakadu nii suur.»

Ettevõte, millest jutt käib, on pakenditootja Estiko Plastar. Ettevõte töötab ööd kui päevad, et toota aastas umbes 8000 tonni kilesid ja kilepakendeid, millest pool läheb ekspordiks. Käive on üle 22 miljoni euro ja kasum paar miljonit eurot aastas.

Kaasik ütleb, et edu on tulnud suure tööga ja selle taga on põhimõtteline suunamuutus mõni aasta tagasi, kui masu niitis ehitusmaterjalide tööstusel jalad alt ning järelikult polnud vaja ka pakendeid ehitusmaterjalide pakkimiseks. Oli oht, et õige pea hakkab tehasel kiil vastu põhja käima, kuid ajutrust käis välja mõtte, et keskenduda tuleb toiduainetööstusele, mis on palju stabiilsem ja suurema lisandväärtusega.

«Sõna otseses mõttes pöörasime ettevõtte teistpidi. Mõtlesime välja uusi kilesid, me ei teinud nii, nagu oldi vanasti harjunud,» räägib Kaasik.

Nüüd tuleb Kaasikule välismaistes toidupoodides mõnigi pakend tuttav ette. «Aga eks ma tean ka vaadata,» lisab ta.

Murrang ei tulnud kergelt, sest on olnud kaunis keeruline panna Skandinaavia ettevõtteid  usaldama üht Tartu ettevõtet Eestist. Mõnel juhul on läbirääkimised ja tootenäidiste saatmine käinud aastaid. Lootuses, et järjekindlus viib sihile.

Kaasiku kohta öeldakse, et ta on väga otsekohene ja kui tööl miski kripeldama hakkab, eelistab ta suu puhtaks rääkida selle asemel, et tagaselja kiruda. Ehk siis suud puhtaks ja koos edasi.

Ootamatult poliitikasse

Läinud nädalal oli Kaasikul veel eriti kõva tamp peal. Seepärast, et neljapäeval pidas kunagisest kammivabrikust välja kasvanud Estiko oma 95. aastapäeva pidustusi ja peatas selleks puhuks isegi tehastes tootmise.

Peale selle võttis tubli tüki aega ära see, et Reformierakonna kohalikku tippu kuuluv Kaasik pidi kaasa lööma ka aruteludel selle üle, kes tulevad tööle uude linnavalitsusse, mille ametisse kinnitamine on plaanis homme.

Kaasik on juba valitud volikogu aseesimeheks, nagu ka neli aastat tagasi, mil ta pooljuhuslikult sattus poliitikasse. «Oli mingisugune linna otsus, mida ma Neinar Selile kohutavalt kritiseerisin, et kes see loll niimoodi otsustas. Siis Neinar ütles, et mis sa siin targutad, mine ütle ise, kuidas peab tegema,» jutustab Kaasik. «Selle peale ma ainult naersin.»

Aga valimistel oli ta siiski Reformierakonna nimekirjas ja sai toona 322 häält.

Kaasik ütleb, et linnavalitsusse tööle minna ta kindlasti ei taha, sest on liiga kärsitu, ja talle tundub, et eraettevõtlusest võiks temast olla rohkem kasu.

«Olen võtnud rolliks viia  volikogusse pragmaatilisemat ja eraettevõtluse efektiivsust väärtustavat sõnumit,» sõnab Kaasik. «Ma saan täiesti aru, et demokraatia on keeruline ja kallis protsess. Aga kui takerdume ainult aruteludesse, ei arene kohalik elu kuskile. Ei maksa arvata, et ma oleks kaasamise vastu. Aga tundub, et kuskilt jookseb ikkagi piir, mida küsida ja kuidas kaasata.»

Kui palju aga arutab Kaasik linnaelu asju Neinar Seliga nüüd?

«Väga harva,» vastab Kaasik. «Neinaril ei ole minu jaoks enam aega. Ta on ennast igale poole nii palju ära jaganud. Leida seda hetke, mil tal telefon kinni ei ole, on suhteliselt lootusetu. Et Tartut juhitakse Estikost, ei ole tõsi. No ei ole.»

Kaasik on Estikos 2005. aastast, kui ta valiti avalikul konkursil. Ühtki tuttavat seal majas ees ei olnud. Varem oli ta ametis õmblusettevõttes Sangar, kus tema korraldada oli müügitöö. «Müügitöö on põnev, pean ennast ka praegu Estiko peamiseks müügimeheks. Seda rolli pean ma esmatähtsaks. Aga tookord olin Sangaris juba kümme ringi neid kollektsioone müünud ja hing ihkas enamat. Olin oma elu ja perega Tartus ning vaatasin avatud silmadega ringi.»

Suure pere ema

Kaasiku peres on poeg ja kaks tütart, neist noorim praegu kümnene. Et hommikul lapsed kooli saata ja Jack Russeli koeraga jalutamas käia, tuleb ärgata kell 6.30. Sageli venivad pereema päevad nii pikaks, et ei jõua «Aktuaalse kaameragi» ajaks oma Ihaste kodus teleka ette.

«Peenrad olid tänavu katastroofilises seisus,» tunnistab ta. Teinekord togib elukaaslane Benno Maaring teda aga juba spordiuudiste ajal, et mis sa siin magad, mine voodisse.

Et tervisehäire tõttu on noorema tütre kasv aeglasem kui eakaaslastel, on tema kooli viimine viimase ajani dikteerinud pere päevarütmi: «Tal oli oma kasvu tõttu tükk aega raske koos koolikotiga bussi astuda.»

Triin Anette ja Benno on koos elanud paarkümmend aastat, kuid ühise perekonnanimeni pole seni jõudunud. Kõige lähemal olid nad sellele siis, kui perre oodati teist last.

«Olin kodune ja vaatasin, et ühise deklaratsiooniga saaksime väikese tulumaksutagastuse. Selleks pidanuks me aasta sees jõudma abielu registreerima,» jutustab Kaasik. «Perebüroos polnud terve kuu ühtki vaba aega ja siis Benno ütles prohvetlikud sõnad, et nüüd see tüdruk jääbki teie pärast vanatüdrukuks. Ja on jäänud.»

Noored tutvusid omal ajal kergejõustikutrennis, kus mõlemad käisid koos aastaid.

Kaasiku ala oli 400 meetri tõkkejooks, ta on mitu korda tulnud Tartu meistriks. Tõsi, konkurente polnud ja ühel aastal pandi naiste ja meeste start üldse kokku. Mõlemad võistlejad said linna meistriks.

Spordiga on Kaasik siiani sõbraks jäänud. Kuni käevigastuseni mängis tennist, nüüd on selle asemele tulnud golf. Ta on olnud isegi Rotary klubi meister. «Algaja õnn,» kõlab selgitus. «Golf on tore sotsiaalne tegevus. Värskes õhus, ma naudin seda. Golfi juurde sattusin elukaaslase kaudu. Tema veetis nädalavahetused golfiväljakutel, siis tekkis mul küsimus, et mis mõttes sina käid, aga mina passin kodus.»

Kiire elutempo tõttu sõprus spordiga siiski kannatab, sest viimastel kuudel pole sportimiseks eriti aega jäänud.

Kaasikul on jagada kaks kasulikku õpetussõna.

Esimene on see, et puhata tuleb, et tööpäevadel oleks jõudlus suurem. Vanasti kippus tal puhkusepäevade jääk kuhjuma, nüüd võtab ta puhkuse viimse päevani välja. «Vajan vahel refresh’i,» ütleb Kaasik. Näiteks viimasel koolivaheajal käis ta lastega Hispaanias.

Teine on aga see, et ei ole kuigi hea mõte tööle võtta ühtki sõpra ega sugulast, sest «suusad võivad risti minna ja siis oled kõigest ilma».

CV

• Triin Anette Kaasik

• Sündinud 18. veebruaril 1972.

• Lõpetanud Miina Härma gümnaasiumi 1990. aastal, Tartu ülikooli majanduse ja ärijuhtimise alal 1994. aastal ja kaitsnud samas magistrikraadi 2005. aastal.

• Tartu linnavolikogu aseesimees aastast 2009.

• Estiko Plastari juhatuse esimees aastast 2005.

• Õmblustööstuse Sangar tootejuht ja müügidirektor 1995–2005.

• Majandusministeeriumi spetsialist 1994-1995.

• Reformierakonna liige.

• Tartu Hansa Rotary klubi liige.

• Vabaabielus, poeg ja kaks tütart.