Suur lodi vajab sügavamat vett

Ekskavaator ammutas suurte kopatäite haaval põhjasetteid, süvendades jõepõhja, et seal saaksid taas liikuda laevad. Foto: Kristjan Teedema

Emajõe madalat veeseisu ära kasutades kaevas ujuv-ekskavaator setetest tühjaks lahesopi lodjakoja juures. Sügavamat vett vajab Emajõe lodjaselts mitmel põhjusel.

Üks põhjus on kindlasti see, et saaks tulevikus valmiva vähemalt 20 meetri pikkuse uue laeva lodjakojast vette lasta. Samuti on vaja kohta, kus näiteks lapsed saaksid seisvas vees  ohutult paadisõitu proovida, nimetas teise põhjuse mittetulundusühingu Emajõe Lodjaselts juhatuse liige Priit Jagomägi.

Mis aga kõige tähtsam: lodi Jõmmut pole nüüd enam tarvis purustava jääliikumise eest talveks veest välja sikutada, vaid selle saab paigutada lahte talvekorterisse.

Vana ujulakoht

Ehkki töödeks on nii keskkonnaameti kui linnavalitsuse luba, käivad mõned inimesed siiski lodjaseltsiga kurjustamas, et mida te siin teete, rääkis lodjakapten Priit Jagomägi.

1929. aasta suveks, kui valmis arhitekt Arnold Matteuse projekteeritud ujula, kaevati jõekaldasse ka väike basseiniosa. Nõukogude ajal süvendati seda kahel korral, ütles Jagomägi. Nüüd pole seda enam aastakümneid tehtud ning jõgi on lahesopi taas setteid täis kandnud. Vee sügavus ulatus sügisese madalseisu ajal vaevu kümne sentimeetrini.

Setete eemaldamise järel peaks veesügavus lahes ulatuma pooleteise meetrini ning et Emajõe tavapärane veetase ulatub praegusest pea poole meetri jagu kõrgemale, jääb lõplikuks sügavuseks umbes kaks meetrit.

Lahesopi süvendamine sai kirja ka suure lodjakoja ehitusprojekti. Raha selleks hoopis mastaapsemaks ettevõtmiseks pole seni siiski eraldatud.

Tartu linnamajandusosakonna projektijuht Toomas Põld ütles, et kaevetöid tehakse linna raha eest. Reservfondist eraldati nii Sõpruse silla paadisadama kui lodjakoja

juures tehtavaiks kaevetöö-deks 2100 eurot. Viimases kohas on tööde maht mõnevõrra suurem.

«Jõgi kannab setteid ja teatud aja tagant tuleb põhja süvendada ja puhastada,» selgitas Põld. Ta lisas, et töö on vajalik eelkõige laevasõidu ohutust silmas pidades.

Jagomägi lisas omalt poolt, et eraldatud summast tööde ärategemiseks ilmselt päris ei piisa ning seltsil tuleb leida lisaraha. Tema kinnitusel on linn lubanud neid toetada, ent kui palju raha lisaks kulub, ei osanud ta esialgu öelda.

Kiilupuu saab paika

Viimased kuud on selts põhiliselt ehitanud lodjakoda pikemaks. «Muidu poleks mahtunud neid juppe kokku panema,» tõdes Jagomägi. Tuleb ju uus õppeotstarbeks ehitatav looduslodi Jõmmust pea kaks korda pikem – kas 20 või lausa 22 meetrit, sõltuvalt sellest, kui hästi saab paika kiilupuu. Ehitus läheb lahti sel nädalal.

Uut käsitsitööna valmivat kahe mastiga laeva plaanib selts ehitada kaks aastat. «Kuna euroraha meil kasutada ei ole, siis pole ka kohustuslikku tähtaega,» märkis Jagomägi. Ta lisas, et tööde tempo sõltub kindlasti ka sellest, kui palju raha õnnestub teist lotja käigus hoides teenida.

Kogu laevaehituseks vaja minev materjal on seltsil olemas, märkis Jagomägi.