/nginx/o/2009/12/10/280482t1h0834.jpg)
Tartu ringkonnakohus mõistis 28-aastasele Vladimir Hernele mõrva, tapmiskatse, elu ohustanud tervisekahjustuse tekitamise, avaliku korra raske rikkumise ja vangivalvuri suhtes vägivalla toimepanemise katse eest 20-aastase vangistuse, maakohus mõistis mulle detsembris mehele eluaegse vanglakaristuse.
20-aastane vangistus on tähtajalise vangistusena mõistetuna karistusseadustikust tulenev ülemmäär, mida saab Herne poolt toimepandud raskeima kuriteo ehk mõrva eest mõista, vahendas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.
Sellega tühistas ringkonnakohus Tartu maakohtu 10. detsembri 2009 otsuse Hernele mõistetud karistuse osas. Maakohus mõistis Hernele eluaegse vangistuse. Ülejäänud osas jäi maakohtu otsus muutmata.
Maakohus tunnistas sama otsusega süüdi ka 29-aastase Priit Pesuri mõrvas ja karistas teda kaheksa-aastase vangistusega. Koos talle varem mõistetud karistuse ärakandmata osaga peab Pesur kandma üheksa aasta, nelja kuu ja 21 päeva pikkuse vangistuse.
Mõlema süüdistatava karistusaja algust loetakse 4. märtsist 2009, mil nad kahtlustatavatena kinni peeti.
Ringkonnakohus märkis, et kindlasti on eluaegne vangistus kohtupraktikast tulenevalt erakorraline karistus, mille kohaldamist peab lisaks süü suurusele põhjendama ka äärmuslike üld- ja eripreventiivsete asjaolude olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul peab eluaegse vangistuse mõistmisse suhtuma tähelepanuga, et seda ei kohaldataks kergekäeliselt.
Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et Herne on kriminaalasja süüdistustest tulenevalt ilmselgelt vägivaldsusele kalduv isik. Samas ei järeldu ringkonnakohtu hinnangul maakohtu põhjendustest veenvalt järeldus, miks mõista Hernele kõige repressiivsema toimega karistus ehk eluaegne vangistus. Põhjendatult tekib küsimus, kas Herne puhul on tema õiguskuulekale käitumiseni jõudmine võimalik vaid teda elu lõpuni kinni pidades.
Ringkonnakohus leidis, et Herne poolt toimepandud kuriteod ei oma sellist äärmuslikku suurt süüd, et minimaliseerida lõpuks üldse võimalus tema tagasipöördumiseks ühiskonda. Ringkonnakohus pidas Herne süüst tulenevalt ning ka tema toimepandud tegude keskkonda ja käitumissituatsioone arvestades õiglaseks ja põhjendatuks Herne isoleerimist ühiskonnast 20 aastaks.
Süüdistuse kohaselt sekkus Herne eelmise aasta 3. märtsi hilisõhtul Tartus Descartes'i Lütseumi lähistel alanud Pesuri ja kolme mehe vahelisse sõnavahetusse ning rüselusse. Herne lõi esmalt noaga rindkerre noormeest, kes jäi ellu vaid tänu õigeaegsele meditsiinilisele abile. Herne koos kaaslasega jälitas seltskonda edasi ning haavas Kalda tee 6 asuva maja ees kahte teda kinni pidada üritanud isikut kergemalt. Seejärel lõi süüdistatav noaga korduvalt kolmandat meest, tekitades sellega hulgaliselt raskeid tervisekahjustusi, millesse kannatanu suri sündmuskohal.
Prokuratuur esitas süüdistuse mõrvas ka Pesurile, kes hoidis hiljem sündmuskohal surnud kannatanut kinni, kui Herne noahoope jagas.
Hernet süüdistatakse ka eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises Tallinnas 31. detsembril 2008, mil ta lõi kannatanule selja tagant lähenedes noaga selga. Lisaks on Hernele esitatud süüdistus vägivalla toimepanemise katses vangivalvuri suhtes eelmise aasta 13. oktoobril Tartu vanglas.
Tänase otsuse vaidlustamise soovist saavad kohtumenetluse pooled teatada seitsme päeva jooksul alates homsest.