/nginx/o/2012/02/23/975166t1h2573.jpg)
Arstid, õed ning sotsiaaltöötajad korraldavad alates oktoobrist Tartus ja Tartumaal eakate uuringu, et välja selgitada, millised tervisega seotud mured kerkivad esile üle 65-aastastel igapäevaelus.
Uuringuga selguvad eakate mured
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on ainulaadne uuring Eestis ja ehk koguni maailmas,» lausus projektijuht Kai Saks. Ta ütles, et varem pole korraldatud mahukat uuringut, mis keskenduks ühe piirkonna eakate inimeste tervisele ja argielule.
Aastal 2015 lõpule jõudvasse uuringusse kaasatakse 3000 eakat, kes puutuvad tihti kokku arstide ja õdedega, vajavad kodust abi hooldajalt või elavad vanadekodus.
Saks ütles, et projekti «Eakas» eesmärk on üles leida sagedasemad probleemid, mis puudutavad eakate tervist ja heaolu, et neid siis püüda ennetada.
Veel tahavad uuringu korraldajad tema sõnul kindlaks teha, milliseid teenuseid ja kui palju eakad tegelikult vajavad, sest praegu selliseid andmeid pole. Seetõttu ei pruugi vanuritega töötavad inimesed teadagi, mis jääb nende töös vajaka või milliseid teenuseid oleks neile veel vaja pakkuda, lisas Saks.
Tartu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Aime Koger peab uuringut oluliseks, et teada saada vanurite vajadusi ja parandada nende heaolu. «Kindlasti loodame sellest projektist saada infot, mida maakonna arengukavas kasutada,» ütles ta.
Projektijuht Saks rääkis, et Tartumaal korraldatav uuring on tulevikuks vajalik tervele Eestile.
Ta ütles, et vananeva elanikkonnaga Eestis on tarvis eakate muresid lahendada teadlikumalt ja tõhusamalt. Saksa sõnul on Eestis vanemaealiste tervis palju halvem kui teistes Euroopa Liidu maades.
Ta tõi näiteks, et pikaajalist või kroonilist haigust on enda sõnul põdenud 82 protsenti üle 65-aastastest eestlastest, mujal aga 40–60 protsenti. «Ajal, mil praegused eakad olid noored, ei pööratud meil erilist tähelepanu tervislikele eluviisidele ja ka elutingimused olid kehvad,» sõnas Saks.
Tartu hooldekodu juhataja Astrid Kütt ütles, et vanurite heaoluks tuleb tulevikus veel palju ära teha.
Alustama peab tema sõnul lihtsamatest asjadest, näiteks tagada eakatele vanadekodudes võimalused veeta vaba aega. Eakad ise tunnevad tema hinnangul aga kõige rohkem puudust hoopis suhtlusest teiste inimestega.
Marit Sukk on TÜ ajakirjandustudeng.