Ahhaa uus teaduskeskus viib kosmosesse

Ahhaa teaduskeskuse juht Tiiu Sild keskuse ehituse ajal. Foto: Lauri Kulpsoo

Ikka veel leidub Eestis inimesi, kes pole kordagi elus Tartusse sattunud. Aasta pärast avatav Ahhaa teaduskeskuse hoonekompleks peaks säärased anomaaliad välistama.

Kes ei tahaks viibida näiteks maailma esimeses sfäärilises planetaariumis, kus on viis miljonit tähte mitte ainult teie ülal ja kõrval, vaid ka jalge all? Planetaariumis saab ulmeliselt valguse kiirusest kiiremini mööda galaktikaid ringi kihutada.

«Planetaariumiprojektor tuleb Jaapanist ja sellel on Guinnessi rekordite raamatu diplom kui planetaariumiasjanduse viimasel sõnal,» seletab Ahhaa juht Tiiu Sild.

«Planetaarium tähendas seni kuplit, sest kosmoselennud algasid kuuekümnendatel, aga planetaariumeid hakati ehitama juba 19. sajandi lõpus. Siis seisis inimene maa pinnal ja vaatas tähistaevasse. Nüüd on 21. sajand ja kosmosejaamas on tähed ümberringi.»

Sild ei välista, et planetaarium võib tekitada mõnel külastajal peapööritust. Ahhaa katusele tuleb ka teleskoobiplatvorm, kust saab vaadata päikeseteleskoobiga päikest ning mõistagi pimedal ajal tähti.

Heureka ees ei häbene

Silla sõnul pole tulevasel Ahhaal Soome Heureka ees midagi häbeneda. «Heureka oli algul meie suur eeskuju ja soomlased aitasid meil teha ka esimesed näitused,» räägib ta. «Selle maja algse idee puhul oleme samuti toetunud Heureka kogemusele ja ka hoone ise on enam-vähem sama suur. Aga meie eelis on praegu see, et alustasime ehitusega 10–15 aastat hiljem.»

Silla kinnitusel pole kahtlustki, et edaspidi käib Ahhaas ära iga Eesti koolilaps ja täiskasvanu, kel vähegi huvi närvikõdiga segatud teadmiste vastu. Kindlasti toob Ahhaa Tartusse veelgi rohkem turiste iseäranis Venemaalt ja Lätist.

Niisiis paistab Ahhaa hoone kaugemale ära ühe suure hõbedase katusel asuva kera, ühe suure kupli ja ühe pooliku kupliga. Kuplid on juba valmis. Praegu veel ehitusjärgus keras asubki planetaarium ja poolikus kuplis veemaailm, kus lapsed saavad vabalt veega plätserdada. Veemaailmas on näiteks Archimedese kruvi, millega inimesed vanasti vett üles tõstsid. Seal on ka mereakvaarium, kus saab tekitada laineid.

Aga terve kupli all on võimalik sõita jalgrattaga lae all mööda trossi. Või istuda lifti, et sõita maja keldriauditooriumisse geoloogia loengut kuulama. Aga siis võib juhtuda, et tekib ootamatu lühis ja lift hakkab kihutama sügavale maapõue. Saab ka end omal jõul üles üheksa meetri kõrgusele torni sikutada ja seejärel alla sadada.

Lisaks püsiekspositsioonipindadele on hoones ruum ajutistele näitustele. Majas asub teadusteater ning konverentsi- ja kinosaal, lisaks kolm auditooriumi töötubade ja loengute-katsete jaoks. Noortele ja lastele on katsete tegemiseks veel kaks laboratooriumi.

Maja ehitava Nordeconi objektijuhi Anno Veideri sõnul on kuplite ja kera ehitamine väga keerukas. «Katuse ehituse tehnoloogia on Põhjamaades esmakordne – kate on küll tavaline plekk, aga kui Eestis on siiamaani katus olnud kogu aeg altpoolt tuulutatav, siis praegusel juhul õhk katusekatte all ei liigu,» lausus Veider.

Teadus või märul

Kuivõrd on Ahhaa ikkagi teaduskeskus ja mil määral lihtsalt närvikõdi ja märul?

«Keskuse mõte on äratada teadmishimu,» selgitab Sild. «Ta ei ole mõeldud selleks, et panna lapsed süstemaatiliselt teadmisi omandama nagu koolitunnis. See on pigem mitteformaalne õpikeskkond – kui tahad tekitada avastuskogemust või muuta mõnda väljakujunenud hoiakut, et näiteks füüsika on igav, siis parem on teha seda just sellises kohas, kus laps ei saa arugi, et ta viibib harivas õhkkonnas.»

Niisiis on Ahhaa maskeerunud Silla sõnul lustlikuks meelelahutuseks, aga tegelikult tekitavad näitused, teadusteatrid ja töötoad ka teadmise, et maailm on ju põnev ja seda tasub uurida.

Sild tunnistas, et teaduskeskus end kindlasti tulevikus ise ära ei majanda – parimal juhul suudab see teenida tasa poole jooksvatest kuludest. Ülalpidamiskulud katab edaspidi riik ja Tartu linn.

Ehkki hoone mahtu on  kärbitud, ei kannata Silla väitel selle tõttu maja sisu. «Maja ehitatakse nii, et see püsiks vähemalt sada aastat, ja see tähendab ka paremaid ehitusmaterjale,» kinnitab ta.

Juba valminud Tigutorni ja sellega tervikliku kompleksi moodustava Ahhaa keskuse materialiseerumine on arhitekt Ain Padriku jaoks väga oluline. «Palju on olnud momente, kui arutleti, kas Ahhaa tuleb või ei tule – oleme siia panustanud väga palju aega ja energiat,» lisab ta.

Nordecon lõpetab ehitustööd 20. detsembriks ja siis jätkub maja sisustamine. Ahhaa teeb uksed lahti täpselt aasta pärast homme.

Uus Ahhaa keskus

•    Maksab 240 miljonit krooni, sellest ehitus 170 miljonit ja ekspositsioon 42 miljonit krooni.

•    80 miljonit krooni tuleb Euroopa Liidult, ülejäänu riigilt ja Tartu linnalt.

•    Ehituse kasulik pind on 10 000 ruutmeetrit, sellest üle 4000 ruutmeetri maa-alused laod ja parkla. Puhast ekspositsioonipinda on 2100 ruutmeetrit.

•    Maja on suuteline teenindama kuni 1000 külastajat päevas, plaanide järgi käib Ahhaas edaspidi 100 000 inimest aastas.

•    Hoone ehitatakse kvaliteetsematest materjalidest ja selle arvestuslikuks elueaks on plaanitud vähemalt 100 aastat.

•    Majas asub muu hulgas sfääriline planetaarium, püsiekspositsioonisaal, teadusteater, konverentsi- ja kinosaal, kolm auditooriumi töötubade või loengute-katsetuste jaoks, kaks laboratooriumi lastele ja noortele, restoran, veemaailm, vahetuvate näituste ruum, suur mereakvaarium. Katusele tuleb teleskoobiplatvorm.

Allikas: Ahhaa teaduskeskus