Tartu Tammelinna Kulli tänava kortermaja elanikud on hädas rähnipaariga, kes on võtnud nõuks end vastu talve nende elamusse sisse seada. Ühistu parandab lindude lõhutud auke ja loodab, et sulelised leiavad peavarju siiski mujal.
Rähnipaar tükib vägisi üüriliseks
7. november 2013, 14:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äärelinna kolmekorruseline kortermaja sai vahtplastist soojustuskihi ja uue krohvi seitse aastat tagasi. Seni ei ole lindudega muret olnud, kinnitas korteriühistu Kulli 4 juhatuse liige Dmitri Lubenets.
Oktoobri lõpus toksisid aga rähnid maja seina augu ning kolisid sisse.
«Ju neil oli seina sees hea soe olla,» leidis Lubenets. Siiski otsustas ühistu täita maja nurka vahtplasti sisse tehtud augu montaaživahuga, sest see kippus üha suurenema. Korterist ilma jäänud rähnipaar lendas solvunult minema.
Rähnid tulid tagasi
Kuid möödunud nädalavahetusel olid rähnid taas platsis ning toksisid seina uut auku, vanast kohast umbes meetri jagu kõrgemal. «Panime augu kõrvale rippuma kilekoti. See peletas nad eemale,» rääkis ühistu esindaja. Samas pole välistatud, et rähnid naasevad ka nüüd, sest pärast esimese augu sulgemist olid nad samuti nädalapäevad kadunud.
Riho Kinks Eesti Ornitoloogiaühingust rääkis, et maju lõhkuma kipuvad kaks meie aladel elutsevad rähniliiki: suur-kirjurähn ja musträhn. Enamasti elavad rähnid ikka puuõõntes, mistõttu on juhtum kindlasti erakordne, leidis Kinks. Hoonete toksimist esineb üksnes hilissügisel ning paari nädala pärast peaks probleem ise lahenema.
Majaelanikke ja ka paljusid teisi huvitavale küsimusele, miks linnud nii teevad, vastust paraku pole. Arvatavalt on need noored linnud, kes alles õpivad elus hakkamasaamist, oletas Kinks. «Võimalik, et see on seotud ka rähnide tänavuse suure invasiooniga.» Nimelt on linnuvaatlejad märganud, et sel sügisel lendavad suur-kirjurähnid suurte parvedena üle Soome.
Tavaliselt on rähnid paiksed, kuid viletsavõitu lennuvõimega linnud võib liikuma ajada toidunappus. Eestis elab neid praegu hinnanguliselt 300 000 paari ning mõnedele ei leidu ehk loomulikus keskkonnas kohta, arutles Kinks.
Aitab peletamine
Lindude naasmine majaseina pole ka praegu välistatud, märkis Kinks. «Muud soovitust nende vastu pole, kui teha nende kohalolek ebamugavaks.» Aidata võib nii hirmutamine kui ka tuules lehvivate esemete riputamine majaseinale.
Linde eemal hoida aitab ornitoloogi hinnangul kõige paremini siiski see, kui ehitada majad algusest peale rähnikindlaks. Niipea kui rähnil tekib nokaga lüües arusaam, et sein on seest tühi, tahab ta sinna sisse pääseda. Tugeva seina jätab ta rahule.