Lahtiharutatud prügi lõhnab kui kartulipõld

Raadi endisel lennuväljal asuvad jäätmekuhjad nämmutab läbi sõelumismasin, mille laiali aetud tiibu meenutavate linttransportööride alla tekivad kolmes fraktsioonis kuhjatised. Foto: Kristjan Teedema

Raadi endise lennuvälja maandumisrajal jäätmehunnikute kallal ja juures õiendab korraga üle kümne tõstuki ja veoki. Väliselt meenutab paik prügimäge, aga lõhnab pigem sügisese värskelt lahti aetud kartulivao järele.

«Siia on omavoliliselt kokku veetud ka terve olmejäätmete mägi, mis haiseb kindlasti hullemini, aga me pole lihtsalt selle osani veel jõudnud,» tõdes Kalle Voogla firmast Eesti Keskkonnateenused, mis alustas pankrotistunud firma Reproh­ver jäätmete koristust Raadilt 25. oktoobril.

Endise lennuraja betoonplaadid on kaetud õhukese porikihiga, kilesegused prügikuhjad näevad välja kui mudast välja tõmmatud ning isegi puidujäätmete hunnik meenutab lahtikaevatud keskosas värvi ja konsistentsi poolest pigem turvast kui puitu.

«Kunagi on keegi teinud puitjäätmete eelpurustuse ja jätnud hunniku niisama seisma,» selgitas koristuse juht Erkki Visnapuu. «Osaliselt on see kraam juba tõepoolest mullalaadne, aga seda saab ikkagi veel põletada. Küsimus on selles, milliseks määratakse enne põletust selle kütteväärtus ning milliseks kujuneb hind.»

Jäätmepuder

Umbkaudse eelhinnangu järgi jättis Reprohver, varasema nimega Utileek Lõuna lennuväljale vedelema 22 000 kuupmeetrit jäätmeid, mis koguti ärilistel alustel ja ladustati väidetavalt taaskasutuse eesmärgil.

Umbes 2000 kuupmeetrit vedas Utileek Lõuna Raadile 2008. aasta mais «Teeme ära!» koristuskampaania ajal ja järel. Tõde selgub uue aasta alguseks, kui koristuse aruanded saab kaante vahele, kuid Voogla hinnangul on rämpsu üldkogus pigem suurem.

«Ette hinnata on võimatu, sest jäätmehunnikuid, mis olid vähemalt osaliselt kogutud liikide kaupa, on kokku lükatud ja omavahel segamini aetud,» põhjendas ta. «Pealt võib hunnik paista ühtmoodi, aga me ei tea, mis on seal sees.»

Taaskasutusse peaks Voogla arvates jõudma siiski üle poole jäätmemassist. Eilne vahekokkuvõte oli: 1000 kuupmeetrit segaprügi oli veetud põletuseks Iru koostootmisjaama, 1300 kuupmeetrit hakkpuitu põletuseks Narva, 1300 tonni järelsortimiseks ja jäägi prügilasse ladestamiseks Tallinna ning 200 tonni otse ladestusse.

Hoos 25 veokit

Iga päev veab Raadilt prügi ära 25 suurt sadulveokit. Kui masin läheb prügiga Tormasse, jõuab ta teha kolm ringi, kui Väätsale, siis kaks ringi, ja kui Tallinna, siis samuti kaks ringi.

Ligi pool miljonit eurot maksev töö, millest 90 protsenti maksab kinni Keskkonnainvesteeringute Keskus ning kümme protsenti Tartu vald, tuleb Eesti Keskkonnateenustel lõpetada 4. detsembriks.

Kalle Voogla ei näinud põhjust, et tähtaeg võiks löögi alla sattuda. «Selgroog on ju juba murtud,» tähendas ta.