Vallavanem Maria Korotkova veerg: uudiseid Piirissaarelt

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piirissaare peenrad on nii kõrged, kuidas keegi kaevab. Kes kaevab need 50, kes 80 sentimeetrit kõrgeks.
Piirissaare peenrad on nii kõrged, kuidas keegi kaevab. Kes kaevab need 50, kes 80 sentimeetrit kõrgeks. Foto: Maria Korotkova

Peenrad on meil juba peaaegu välja kaevatud ja sibul on istutatud. Sinna vahele on istutatud ka porgand ja redis, till kasvab ise. Kartul on kah peaaegu kõigil juba maha pandud, meil peavad 9. maiks kõik põllutööd tehtud olema.


Vene vanausulistel on kombe järgi igaühel oma labidas, mida säilitatakse terve elu. Minu labidas tuli mulle päranduseks vanaemalt Fatenjalt, kes suri 1967. aastal. Sellest labidast on juba pool ära kulunud: tema elu ja minu elu jagu ning vahepeal oli veel üks põlvkond.



Kaks labidat tegin juba ise, käisin tehases ja seal mehed lõikasid sellise labida, nagu soovisin. Nüüd kunagi keegi pärib need labidad minult.



Ma räägin, sibulakasvatus on raske käsitöö. Peenrad on nii kõrged, kuidas keegi kaevab. Kes kaevab need 50, kes 80 sentimeetrit kõrgeks. Selle kõrguse kohta räägitakse mitmesuguseid jutte, osa ütleb, et siis püsib vesi peenardes paremini. Teine asi on see, et oleme harjunud nii kõrgeid peenraid tegema. Sellepärast kaevan ka mina ja proovi sa mind ümber õpetada.



Eraldi istutame sibula mustad seemned, sevoki. See on väga keeruline protseduur, ussid hakkavad hävitama kohe pärast tõusmeid.



Väga palju on medvedkat, eesti keeles kaerasori. Tooni külas ei saa peaaegu midagi kasvatada, Piiri külas on teda vähem ja Saare külla ei ole ta veel jõudnud. Oleme med­vedkaga hädas.


Hävitada ei saa, ta ei karda mitte midagi. Kardab ainult väetist, aga meie neid ei tarvita. Väetame kompostiga. No milleks kunstväetist kasutada – ise ju sööme seda, mida kasvatame. Ja proovi sa seda kunstväetisega kasvatatud sibulat säilitada! Mädaneb kätte ära.



Esmaspäeval helistati postkontorist ja kauplusest. Küsiti, ega vallavalitsus pole vastu, kui Keskerakond korjab kokku allkirju pensioniea tõstmise petitsioonile. Vastasin, et kui asi on mõistlik, siis mis vahe on, milline partei selle algatab – las koguvad.



Mul ei ole veel kartul maas, külm on, alles esmaspäeval tulid pääsukesed. Praegu ma ei saagi põllul eriti tööd teha, kukkusin pühapäeval puu otsast alla. Ehitasin lastega onni. Mis teha, lastel seda vaja ju. Kahjuks ei vedanud, töö lõppes alustamata. Nüüd mehed lubasid, et annavad onni jaoks hea materjali.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles