Äri metallivarastega käis politsei hoiatuse kiuste

Viljandi maantee äärest varastatud malmluugid asendas Tartu Veevärk betoonplaatidega.

FOTO: Sille Annuk

Vähemalt üks Tartu metallikokkuostja äritses äratuntavalt varastatud kraamiga ka pärast seda, kui Lõuna politseiprefektuuri Tartu kriminaaltalitus saatis firmadele hoiatuse kahtlasi tehinguid vältida.



Hoolimata sellest, et 15. aprillil läkitas Tartu kriminaaltalituse juht Ain Balder firmadele Cro­nimet Eesti Metall, Kuusakoski, Tolmet Eesti ja Vakaru Refonda kirja, milles ennustas kurjategijate kasvavat tungi nende kokkuostuplatsidele, pole lõppenud ilmselgelt varastatud kraami vastuvõtt.



«Soovime teid võimalike ebameeldivuste vältimiseks teavitada, et vastavalt karistusseadustikule on kuritegelikul teel saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine kriminaalkorras karistatav tegu, mille eest füüsilist isikut võib karistada kuni kolmeaastase vabadusekaotusega, juriidilist isikut aga rahalise karistusega,» kirjutas Balder.



Balder andis metallifirmadele teada, et nii Tartu Veevärgilt, Elionilt, Fortum Tartult, Eraküttelt kui Eesti Energialt on politsei saanud värske kinnituse, et ükski neist ei saada oma metallijäätmeid utiili teiste firmade või eraisikute abil.



Hind ahvatleb


Nädal pärast politsei manitsuskirja ostis Tolmet Eesti eraisikult ära viis Lembitu tänavast firma Sulemees õuelt varastatud kanalisatsiooniluuki. Tolmet ei teinud küll Sulemehe esindajaile takistusi oma laoplatsi ülevaatamiseks, kuid ei tunnistanud ka, et tegi midagi valesti.



17. aprillil avastas soojafirma Eraküte 11 malmkaane kadumise Lunini tänava ümbruse soojasõlmede kambreilt, Tartu Veevärk luges 19. aprilliga alanud nädalal kokku 35 Viljandi maantee ja Ravila tänava äärest kadunud kaant.



Kuusakoski suurkliendi haldur Veiko Mürk tõdes, et metalli võrdlemisi kõrge kokkuostuhind, 2600–3100 krooni tonn, ahvatleb kurikaelu.



Viimasest ajast oli Mürgil aga meenutada vaid üks juhtum, kus Kuusakoski Tartu osakonnal tuli tegemist politseiga: Jõgevamaalt oli toodud varastatud tööpink ja vähemat rauakola.


«Seda, et ükski metallikokku­ostja läheks teadlikult varastega koostööle, ma ei usu,» kinnitas Mürk.



Mürgi arvates saab küsimus olla kas hooletuses või pigem selles, et kui kokkuostu väravas on pidevalt sabas paar-kolm autot, ei jõua vastuvõtja iga koormat üksipulgi läbi uurida. Enamjaolt on aga koormas tavaline talumajapidamistes vedelev rauakola, millest ei paista midagi kahtlast.



Politsei pressiesindaja Kristina Kostina sõnul õnnestus politseil tabada kolm meest, keda kahtlustatakse 1,5 tonni vanametalli varastamises Reolast 15. aprillil.



Sulemehe õuelt viis luuki varastanud isikud on kindlaks tehtud ning politsei ootab prokuratuuri otsust, millist karistust kohtult taotleda. Lisaks on politsei menetluses viie episoodiga metallivargus, kus kahtlustatavad teada.



Seadus piisavalt selge


Metallikokkuostudele jäätmelube andva keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar kinnitas, et uute jäätmelubade väljastust kaaludes tutvub amet kindlasti politsei karistusregistriga. Kui selgub, et metallikokkuostul on kehtiv kriminaalkaristus, uut luba ei anta.



Onemari arvates on jäätmeseaduse piirangud piisavalt selged ja metallikokkuostudel ei tohiks olla raskusi mõista, et eraisikuilt ja litsentseerimata firmadelt on keelatud vastu võtta nii tänavakaevude luuke, liiklusmärke, raudteerelsse kui elektrikaablit. Kas metallese on terve või purustatud, ei oma Onemari sõnul tähtsust.



«Aga kui on tegu killuga muude jäätmete seas, ei võta politsei muidugi asja menetlusse,» lausus Andres Onemar. «Meie otsuse alus on politsei arvamus, kas selge rikkumine oli või ei.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles