Supilinna skandaalne maja annab ametnikele ikka tööd

Herne 45 maja hoovipoolse terrassi ja rõdu kinniehitamise alustamine tõi majaomanikele augustis ettekirjutuse, kuid lahendust ei ole siiani. Maja ehitusalune pind ületab nii detailplaneeringus lubatut umbes 14 ruutmeetri võrra. Foto: Kristjan Teedema

Herne tänava maja, mille arendaja pidi madalamaks tegema suisa kaks korda, on endiselt kuum teema, sest loata on kinni ehitama asutud rõdusid. Linna tegi ettekirjutuse, mis on aga vaidlustatud.

Vaidluse keskmes on maja hoovipoolse osa terrassi ja rõdu kinniehitamine, mistõttu maja ehitusalune pind ületab detailplaneeringus lubatut umbes 14 ruutmeetri võrra.

See tingis linna ehitusjärelevalve ettekirjutuse juba augusti lõpus, kuid eile oli abilinnapea Raimond Tamm sunnitud tunnistama, et vastuolu planeeringuga püsib ja ei saa väita, et detailplaneeringut ühiskondlikuks kokkuleppeks pidavate kaaslinlaste huvid oleks nüüd kaitstud.

«Meil on ettekirjutus paberil, ühtegi füüsilist tegevust ei ole järgnenud,» nentis Tamm. «Kindlasti ei ole olukord muutunud võrreldes sellega, mis oli enne ettekirjutuse tegemist. Rääkida sellest, et kellegi huvid on kaitstud, on vara. Me oleme teel selle suunas.»

Rohkem elamispinda

Herne tänava maja pakkus kõneainet eelmisel aastal, kui ilmnes, et see on planeeringus lubatust suurem ja ka projektist mööda ehitatud. Viimaks lammutas arendaja hoonet sel määral, et selle ehitusalune pind vähenes 195,08 ruutmeetrilt 174,3 ruutmeetrile.

Tänavu pälvis see maja tähelepanu, kui linna ehitusjärelevalve tegi rõdude kinniehitamise pärast paikvaatluse ja tuvastas, et majas on kortereid saanud topelt. Nagu arendaja Gert Roosaar ütles: «Majas on neli korterit, mida kasutatakse kaheksa korterina.»

Maja nüüdsetel omanikel on korterite arvu kohta selgituse andmise tähtaeg selle aasta lõpus.

Akende asjus tuvastasid ametnikud paikvaatlusel, et alustatud on esimese korruse terrassi ja teise korruse rõdu kinniehitamisega, mistõttu ületatakse detailplaneeringus lubatud maksimaalset ehitusalust pindala.

Rõdu tugipostide külge on löödud puitprussid. Esimese korruse terrassi piirdekonstruktsiooniks on paigaldatud tuuletõkke- ja kipsplaadid, mille vahele on pandud mineraalvilla. Esimese korruse terrassi ja teise korruse rõdu vahelagi on soojustatud mineraalvillaga ning paigaldatakse kipsplaate. Pole ehitusprojekti ega ehitusluba.

Arendaja müüs ära

Tartu ehitusjärelevalve juht Andres Aint ütles eile, et esialgu läks ettekirjutus augustis kõigile maja kaasomanikele, kuid vaide tulemusena jääb see kehtivaks kahe inimese suhtes, kelle kasutuses olevaid kortereid ehitustegevus puudutab.

Jutt on esimesel korrusel olevast korterist number 4 ning teisel korrusel olevast korterist, mis kannab samuti numbrit 4.

Mainitud esimese korruse korterit kasutav naine ostis korteri suvel ja juba siis lubas arendaja Roosaar, et terrass ehitatakse kinni.

Teise korruse korteri kasutaja ei soovinud kommentaare jagada ja soovitas pöörduda Gert Roosaare poole.

Linnavalitsus tõdeb, et kuna Roosaar on kõik müünud, viimase osa septembri alguses, ei ole praeguses menetluses võimalik luua mingeid seoseid omaaegse arendajaga. Gert Roosaar enam ei vastuta.

Samas on teada, et oktoobri lõpus on Roosaar esitanud arhitektuuri ja ehituse osakonnale eskiisi rõdude klaasimiseks raamita klaasisüsteemiga, mitte kinniehitamiseks. Roosaar ütles, et nii oli algusest peale kavas.

Andres Aint vastas, et paikvaatlus näitas küll teistsugust kavatsust, kuid klaasimine oleks võimalik ega tekita vastuolu planeeringuga.