Küsimus erakondadele Tartus. Vastavad Kruuse, Must ja Pikhof

Tartu raekoda Foto: Lauri Kulpsoo

Kas teie ja teie erakond oleksite valmis Tartus loobuma senisest praktikast, et linnavalitsuse abilinnapeade kohad jagatakse ära võimuliidu sõlminud erakondade vahel ja erakonnad panevad nendele kohtadele oma liikmed, ning võtma kasutusele praktika, kus volikogu valitud poliitiline linnapea ise moodustab endale abilinnapeadest meeskonna, sellesse ei pea kuuluma ainult võitnud erakondade või üldse erakondade liikmed?

Kui jah, siis mida selleks muutuseks teha?

Kui ei, siis miks?

Urmas Kruuse

Reformierakond

Kuigi mõttekäiguna on selline lahendus huvitav, ei pea ma seda praktikas kõige paremaks. Olukord, kus poliitiline linnapea komplekteerib endale ainuisikuliselt meeskonna, suurendab ühe erakonna või kitsama kildkonna ainuvõimu.

Enne valimisi on kõik volikogusse pürgivad jõud – erakonnad, valimisliidud, üksikkandidaadid – esitanud oma ettekujutuse linnajuhtimisest. Kuigi võimuliidu moodustamisel leitakse ja pannakse koalitsioonileppesse kirja osapoolte ühisosa, soovivad enamasti siiski kõik parteid olla esindatud ka linnavalitsuses, et tagada enda valijatele antud lubaduste täitmine.

Seega pean ma üsna loomulikuks ja demokraatlikuks praegust praktikat, kus koalitsioonileppe sõlmimisel jagavad partnerid omavahel ära kohad linnavalitsuses.

Konkreetsete isikute osas ju piirangud puuduvad – linnavalitsuse liikmed ei pea olema varem linnavolikogusse valitud või erakondade liikmed. Oluline on inimeste individuaalne võimekus vastava valdkonna juhtimisel ning ka suutlikkus ellu viia koalitsioonipartnerite kokkulepitud programm. Meeskonda ei komplekteeri linnapea ainuisikuliselt, vaid kõik partnerid ühiselt.

Esindusdemokraatia puhul on väga oluline, et säiliks side valijate ja esindajate vahel. Apoliitilisel ning vaid spetsialistidest koosneval linnavalitsusel oleks see side palju väiksem.

Aadu Must

Keskerakond

Küsimuses sisaldub kallutatud hinnang tegelikule olukorrale. Kujuneva Tartu koalitsiooni nõupidamistel, kus osalesin, oli korduvalt juttu linnavalitsuse töö efektiivsusest ja omavahelisest tööjaotusest, aga ei olnud juttu ühe või teise erakonna jaoks kohtade juurde tegemisest või ärakaotamisest.

Abilinnapeade erinevast töökoormusest oli küll juttu. Oli ka kriitilisi märkusi selle kohta, et valdkonda juhtiva abilinnapea ülekoormuse tõttu võib töös ette tulla pealiskaudsust ja ka praaki.

Varem, kui töötasin Tartu linnavolikogu esimehena, oli Tartus viis abilinnapead. Analüüsisime vahepeal langetatud otsust abilinnapeade arvu vähendamise ning ülesannete ühitamise kohta.

Üldiselt oldi seda meelt, et see otsus oli omas ajas, kriisi ja eriti suurte kokkuhoiuvajaduste tingimustes, põhjendatud.

Loodame, et nüüdseks on kriis laias laastus möödas, uues linnavalitsuses on esiplaanil töö tulemuslikkus ning linnavalitsuse töö efektiivsuse tagamiseks on tark taastada kriisieelne abilinnapeade arv. Selleks, et töö ikka hästi tehtud saaks. Kuid see ei tähenda mehaaniliselt vana olukorra taastamist, senistest kogemustest lähtudes on mõistlik mõned valdkonnad abilinnapeade tööjaotuses ka ümber jagada.

Linnavalitsuse komplekteerimine parteilisel printsiibil või parteitutest (seda nii jutumärkidega kui ilma) spetsialistidest on väga mitmetahuline teema. Eestil on kohalike omavalitsuste töös teiste Euroopa riikidega võrreldes suuri erinevusi ning meil on paljuski õppida.

See puudutab eelkõige kohalike omavalitsuste rahastamise süsteemi ja ülesannete korrastamist (millele on ka riigikohus tähelepanu juhtinud). Kõik erakonnad on juhtinud tähelepanu ka volikogu rolli suurendamise vajadusele. Mitmes Euroopa riigis on linnapea apoliitiline linna direktor, kes viib ellu volikogu otsuseid.

Ma ei taha mingil juhul solvata ajalehelugejaid või halvustada nende südamest tulevaid ettepanekuid.

Ometi pean toonitama, et linna juhtimise ümberkorraldamine ei ole lihtne valik kellegi poolt väljapakutud A- või B-variandi vahel. See «valikute alfabeet» on palju pikem – vahel tuleb kaaluda ka variante K, L või M ning sealjuures kriitiliselt analüüsida nii Eesti kui teiste riikide vastavaid kogemusi. Muidu hakkame tegelema vigade paranduste ja vigade paranduste parandustega.

Heljo Pikhof

Sotsiaal­demokraatlik Erakond

Linnapeal on ka praegu oluline roll oma meeskonna moodustamise juures. Ta saab «valida» endale meeskonna, mis aga paljuski sõltub valijate poolt linnapea erakonnale antud mandaadi tugevusest.

Erinevatest poliitilistest jõududest koosneva koalitsioonivõimu korral pean siiski mõistlikumaks, kui linnavalitsusse kuuluksid koalitsiooni erinevate osaliste esindajad. Seeläbi kannavad abilinnapead ka otsest poliitilist vastutust.

Kui mõni abilinnapea ei peaks oma tööga hakkama saama, laieneb vastutus ka tema erakonnale. Iga erakonna huvides on, et ametisse saaksid võimekad inimesed, kes tulevad oma tööga hästi toime. Ka praegu ei keela erakondadel miski kaasata häid spetsialiste väljastpoolt erakonda.