/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2010/05/04/361230t1h4379.jpg)
Jõudsalt taanduv suurvesi andis Tartu linnale võimaluse lõpetada madalatelt aladelt vee pumpamine ja on alanud kulude kokkulöömine. Linn eraldas eile reservfondist uputuskulude katteks esimesed 181 000 krooni.
Tartu asus suurvee kulusid liitma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emajõe vesi oli Tartu vaatluspostil eile 279 sentimeetrit üle kokkuleppelise nulli ja langeb keskmiselt neli sentimeetrit ööpäevas, kinnitas hüdroloog Ene Randpuu.
Esmaspäevaks oli veetase langenud nii palju, et Liiva tänaval sai lõpetada vee pumpamise ja avada sajuvee isevoolu jõkke. Supilinnas lõppes pumpamine eelmisel nädalal ja nüüd on aeg asuda kokku korjama liivakotte, mida on paigaldatud 500–600.
Paljudes paikades on vesi endiselt kõrge. Ranna puiestee Ihastes oli eilegi liikluseks suletud, Tartu supelrannad ja madalamad kaldaäärsed kõnniteed on ikka üle ujutatud.
Mootorpaatide sõidukeelu tühistamiseks peaks vesi langema veel paarkümmend sentimeetrit, ütles linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.
Kulud teadmata
Krooni pealt lugedes andis Tartu linnavalitsus eile oma reservist 181 171 krooni, mis kulub päästeametile ja kahele firmale üleujutuste vältimiseks tehtud töö eest tasumiseks.
«Ega me lõpuni ei tea, kui palju sinna võib lisanduda. Kui vesi veel alaneb, saame anda hinnangu kogu kahjule, vastavalt sellele tuleb raha ka juurde anda,» ütles linnapea Urmas Kruuse. «Pean tunnustama osapooli, kes on tegelenud kahjude minimeerimisega, näiteks veevärk, kaitseliitlased, päästeamet ja päästekeskus.»
Osa uputuskahjude vähendamiseks tehtud töid maksab linnamajanduse osakond oma rahakotist. Kruusatänavate remondi arvelt tuleb Haagi sõnul tasuda jõeäärsete tammide täitmised ja teede tugevdamised. Erakorralist uputusega seotud kulu võib olla ligi 200 000 krooni.
Omaette kulu oli Ihaste tee koristamine sinna veega kantud risust. Kindlasti tuleb kokku lüüa ajutiste liiklusmärkide paigaldamise kulu.
Haak tõdes, et supelrandade kordaseadmise kuludest ei tea ta veel midagi arvata, sest mõlemad jõeäärsed rannad olid viimatisel ülevaatamisel vee all. Liivarandade põhjalikuks uuendamiseks tema sõnul linnaeelarvest tänavu raha leida pole.
Lappimist vajavad kaldakindlustused nii Supilinnas kui ka Ülejõe pargi all. Nüüdseks on selgunud, et vesirotil kaldakindlustusse uuristatud käigud olid süüdi selles, et paplid jõkke tükkisid kukkuma.
Tulevikuplaanid
Uputuse õppetund on algatanud mitmeid kaitseplaane ja mõnega on algustki tehtud. Et pääseda Supilinnas edaspidi liivakottidega mässamisest, on plaanis ehitada sinna lüüsid. Firma Kobras on projekteerimisega juba algust teinud ja peatruubi ette tahaks linn lüüsi ehitada veel tänavu.
Liiva tänava miljööväärtuslike majade kaitseks plaanib veevärk panna Liiva 16 krundile minevale torule ning ka jõkke suunduvale torule kaitseklapi. Haak ütles, et kõneks on olnud ka Liiva tänavale väikese automaatpumpla ehitamine.
Ta ütles ka, et saja aasta rekordit silmas pidades tuleks tõsta Emajõe tänava kaitsetammi umbes 15 sentimeetri võrra.
Kui Idaringtee tamm saab luhale ehitatud, tõuseb Haagi sõnul teemaks ka Vana-Ihaste madalamate alade ümbritsemine kaitsetammiga. «Mõtlemisainet on meil pikkadeks aastateks,» möönis Haak.