Uuele abilinnapeale pole Tartu raekojas kabinetti

Tartu raekoda. Foto: Margus Ansu

Tartus juurde palgatav abilinnapea läheb maksumaksjale maksma umbes 56 000 eurot aastas, kuid teadmata on, mis maksab tema töökoha loomine, sest raekojas pole vaba ruumi.

Senise nelja abilinnapea asemel tuleb uude Tartu linnavalitsusse viis abilinnapead. Nii on koalitsioon kokku leppinud, kuigi lõplik sõna on muidugi volikogul, kes senise plaani järgi kinnitab uue linnavalitsuse ametisse tuleval nädalal.

Tartu linnavalitsuse rahandusosakonna eelarveteenistuse juhataja Tiina Ligi ütles, et seniste arvutuste järgi maksab üks abilinnapea koos kõigi maksudega umbes 56 000 eurot aastas, kui võtta aluseks praegu abilinnapeadele kehtestatud palk 3036 eurot kuus, sellele lisanduv mobiiltelefoni limiit 63,91 eurot kuus (tuhat krooni) ja isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon 383,47 eurot kuus (6000 krooni).

Esialgu oletused

Ligi täpsustas, et see kulu on hinnanguline, sest abilinnapea palga määramine on volikogu pädevuses, kuid praegu ei ole mingit sõnumit, kui suur see palk võiks olla.

Iga abilinnapea autokompensatsiooni pealt maksab linn kuus 218,37 eurot erisoodustusmaksu. See võiks olla väiksem, kui abilinnapead peaksid sõidupäevikut, seda nad aga ei tee. Siis oleks erisoodustusmaksust vaba 256 eurot autokompensatsioonist.

Linnakantselei eelarve peaspetsialist Aili Kask täiendas, et senised abilinnapead kasutavad mobiililimiidist ainult väikese osa: kõnearved jäävad viimastel kuudel 11 ja 17 euro vahele, vaid Jüri Kõrel on korra õnnestunud jõuda 20 euroni.

Lauatelefoniarvete kohta eraldi arvestust ei ole.

Kask ütles, et mingeid esinduskulusid abilinnapeadele ette nähtud ei ole.

Selle aasta eelarvest tuleks uuele abilinnapeale maksta poolteise kuu eest. Et lisaeelarvet plaanis ei ole, tuleks raha võtta linnavalitsuse reservfondist.

Täiesti teadmata on aga, mis maksab abilinnapeale raekojas töökoha loomine, sest vaba kabinetti pole.

Viimase viie abilinnapeaga linnavalitsuse ajal Vladimir Šokmani kabinetiks olnud ruum raekoja teisel korrusel on nüüd õigusteenistuse päralt. Selles on viie inimese töökohad.

«Ma ei kujuta raekojas ette sellist nurka,» sõnas Ligi. «Kui kaasnevad ümberkolimised, siis töölauda on ikka tarvis. Mina ei ole ütleja, kui palju maksab abilinnapea laud tänapäeval.»

Abilinnapeade kabinetis on ka nõupidamislaud, samuti on neil vaja arvutit.

Nädal veel aega

Tartu linnasekretär Jüri Mölder möönis, et raekojas ei ole vaba kabinetti, kuhu lisanduv abilinnapea saaks tööle tulla. «13. kuupäevaks tuleb ära otsustada,» nentis ta.

Sellist ametnikku, kelle pädevusse kuuluks tööruumide jagamine, linnavalitsuses ei ole. Otsustama peaks linnavalitsus või linnapeakandidaat Urmas Kruuse, arvas Mölder.

Mölder viitas, et eelmise linnavalitsuse koosseisu ajal tarvitas linnavalitsus Raekoja plats 9 majas rendipindu, kuid nendest on nüüd loobutud.

Lisanduva abilinnapea kabineti sisustamise kulu ja võimalik muude ametnike ümberkolimise kulu tuleb Möldri hinnangul kanda linnavalitsuse reservfondist: «Kui see on erakorraline kulu, siis reservist. Teadmata ruumi, teadmata kõike muud on keeruline ette öelda, kui palju see maksab.»

Valimistega kaasnev risk? «Et muutusi toimub, on üsna loomulik,» vastas Mölder.