Tartu veevärk käivitas biogaasijaama

Tartu veevärgi projektijuht Martin Zimmer näitab 27 meetri kõrguse metaanitanki otsas, kust jookseb muda sisse ja kust liigub tulevikus biogaas. Foto: Kristjan Teedema

Tartu veevärk alustas kolmapäeval kahekümne seitsme meetri kõrguse metaanitanki täitmist reoveemudaga ning loodab juba kuu aja pärast jõuda esimese koguse biogaasi proovipõletamiseni.

Tartu veevärgi projektijuhi Martin Zimmeri sõnul alustati 4600-kuupmeetrise raudbetoonist hiigeltünni täitmist veega juba 1. oktoobril. «Tehnoloogiliselt on olukord selline, et umbes kolmveerandi ulatuses oli see juba vett täis ning nüüd hakkasime lisama muda,» selgitas ta. Eilseks oli veetase tõusnud 16 meetrini, vajalik töötase on aga umbes 20 meetrit.

Metaanitanki täitmine ja ülessoojenemine ei tohi Zim­meri sõnul käia liiga kiiresti. «Iga päev lisame 200–240 kuupmeetrit muda ja tõstame temperatuuri ühe kraadi võrra,» lausus Zimmer. Ta lisas, et  praegu on vesi umbes 17 kraadi, tööolukorras peab see olema 37 kraadi.

Lõplikult peaks hiigeltünn olema täis nädala pärast, kuid biogaasi tootmiseks vajalik kuivaine kontsentratsioon saavutatakse alles pooleteise kuuga. Zimmeri sõnul läheb veevärgi jaoks põnevaks juba kuu pärast, kui biogaasi hakkab tekkima sellises koguses, et seda saab prooviks põletada.

«Arvatavasti ei kõlba see siis veel sooja- ja elektritootmiseks, sest esialgu on gaas liiga väikese metaanisisaldusega,» märkis Zimmer. Aastavahetuseks võiks aga biogaas saavutada sellise kvaliteedi, et seda saab kasutada kütusena veevärgi uues elektri ja soojuse koostootmisjaamas, mille võimsus on 300 kW.

Jaam peaks Zimmeri sõnul andma nii palju soojusenergiat, et näiteks veevärgi kaheksakorruselisele kontorihoonele tuleks Fortumilt lisa osta vaid kolmel kõige külmemal talvekuul. Saadav elektrienergia katab veevärgi enda elektrivajadusest umbes veerandi.

Biogaasijaama töölerakendamine lõpetab Tartu veevärgis ka reoveemuda aunkompostimise ajajärgu ning sellega kaasnenud ebameeldiva lõhna tekke ja leviku. «Umbes kaks kuud see veel jätkub, aga uuest aastast enam mitte,» lubas Zimmer. «Metaanitankis kääritatud mudast muutub gaasiks umbes kolmandik ning allesjääv osa kindlasti haisu enam ei levita.»

Esialgse plaani järgi pidi biogaasitehas tööd alustama selle aasta alguses, kuid raudbetoonist metaanitank hakkas juba esimese katsetuse ajal lekkima ning põhjaosa vajas uuesti valamist. Rajatav kompleks läheb maksma 6,9 miljonit eurot, millest umbes 5 miljonit tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.