Eralasteaed maadleb suure maksuvõlaga

Kristi Karro
, ajakirjanduse magistrant
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lastehoid.
Lastehoid. Foto: Kristjan Teedema

Möödunud aasta lõpust on Tartu ühel suuremal, Karu eralasteaial, kogunenud maksuvõlg, mis praeguseks ulatub üle saja tuhande euro.

E-maksuameti andmetel OÜ Väike Karu maksuvõlg oktoobris üha kasvas ning kogu võla suurus on nüüdseks 111 800 eurot. Tasumisgraafiku põhjal on ajatatud sellest umbes 24 700 eurot. Maksuvõlale lisandub üle 9000 euro suurune intress, kuid ligikaudu 4400 eurot on sellest samuti ajatatud.

Karu lastaed kuulub OÜ Väike Karu alla, mille juhatuse liige Marko Silm põhjendas, et lasteaial tekkisid rahalised raskused, kui majanaabrite vastuseisu tõttu ei õnnestunud avada nende Tähe tänava ruumides lasteaeda, vaid tuli avada lastehoid. See aga tähendab, et nad ei saanud taotleda Tartu linna eralasteaedade investeerimistoetust ning samuti on väiksem linna makstav raha laste arvu pealt.

Seni on Tartu linnavalitsus andnud Karu lasteaiale investeerimistoetust ligi 141 000 eurot Kroonuaia, Ihaste ja Laia tänava lasteaiarühma loomise eest kokku 98 lapsele.

«Meil ei peaks olema siin (Tähe tänava hoius – toim) logopeedi, liikumisõpetajaid, eraldi muusikaõpetajaid, direktorit, õppealajuhatajat. Sisuliselt kõik nagu lasteaias,» sõnas Silm. «Selle koha pealt kokku pole hoitud, aga rahastus on nagu lastehoiul, see on suur vahe. Alarahastus on kogu põhjus, miks on maksuvõlg.»

Linn on murelik

Et Karu lasteaed on üks suuremaid eralasteaedu Tartus, teeb maksuvõlg murelikuks ka linnavalitsuse. «Me jälgime üsna tähelepanelikult, mis OÜ Väike Karu ümber toimub,» ütles Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhtaja Riho Raave. «Meie esimene huvi on see, et ei kannataks lapsed – niikaua kui sellega on korras, oleme äraootaval positsioonil, sest ega me eraettevõtte majandustegevusse saa sekkuda.»

Haridusosakonnal pole Raa­ve sõnul kogemust ega konkreetset plaani, mida eralasteaiapidaja pankroti korral teha, kuid üks võimalus oleks näiteks linnal või mõnel teisel eralasteaiapidajal selle teenuse osutamine üle võtta.

Marko Silm lükkas aga Karu lasteaia pankrotivõimaluse kategooriliselt ümber. «Mõlema jaoks on tegevusplaan olemas. Kui me saame lasteaiaks, on üks tegevusplaan. Kui me ei saa lasteaiaks, on teine tegevusplaan, ja korda saab ta igal juhul,» ütles ta.

«Siin on tehtud imesid, olgem ausad, on päris palju investeeritud, ja kui me elame selle aja üle, siis kindlasti elame edasi ka,» sõnas OÜ Väike Karu assistent Signe Rosenthal. «Pankrotti me ei lähe: meil on plaanid, tagavaravariandid, on võimalus lisainvesteeringuid hankida. Karu lasteaed jääb püsima.» Ta rõhutas ka, et nende ettevõttel pole ühtegi pangalaenu.

Rosenthali sõnul on nende eesmärk jõuda majaelanikega kokkuleppele, et nad annaksid oma nõusoleku Tähe tänava lastehoiu muutmiseks lasteaiaks. «Meie aastase tegutsemise jooksul Tähe tänava hoones on nad saanud veenduda, et nende hirmud – parkimisprobleemid hoone ümber, müra, liikluse kasv ja liiklusummikud Tähe ja Tehase tänava ristmikul – pole kinnitust leidnud,» rääkis ta.

Ministeerium kaalub

Suvel alustas haridusministeerium ekspertiisi Karu lasteaia arengukava üle, sest nägi probleemi lasteaia jätkusuutlikkuses. Nimelt ei käsitlenud arengukava lasteaia maksuvõla tasumist. Maksuvõlgasele ei saa seaduse järgi koolitusluba anda.

Rosenthal põhjendas aga, et maksuvõla kasv on tingitud suuresti sellest, et haridusministeerium venitab koolitusloa väljastamisega ning rikub menetlustähtaegu ja -norme.

Haridusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Ain Tõnisson selgitas, et arengukava ekspertiisi tegemine pikendas menetlustähtaja neljakuuliseks. Seega 22. mail alanud koolitusloa menetlustähtaeg möödus tema sõnul mitte 22. juulil, vaid 22. septembril, ning juba 26. septembril arutati koolituslubade komisjonis OÜ Väike Karu taotlust.

Sellest ajast saadik on menetlus jätkunud ning on tõesti läinud üle aja, sest Tõnissoni sõnul on oluline seada nõuded, mis annaksid kindluse, et koolitusloa saanud lasteaed on jätkusuutlik. Ministeerium teeb otsuse koolitusloa andmise kohta tuleval nädalal.

98 kohaga Karu lasteaiarühmad asuvad Supilinnas, kesklinnas ja Ihastes ning 140 kohaga­ lastehoid Karlovas. Arengukava ekspertiisi ning seega koolitusloa puudumise tõttu on ka lasteaiarühmad tegutsenud lastehoiuna alates käesoleva aasta maikuust.

Kristi Karro on Tartu ülikooli ajakirjanduse magistrant.
 

Lasteaed ja lastehoid

• Karu lasteaias on kohti 98 lapsele ja Tähe 98 hoius 140 lapsele, kokku 238 lapsele.

• Karu lasteaias ja -hoius on 48 töötajat.

• Tähe tänava lastehoiu kuutasu on 64 eurot nagu lasteaiaski.

• Karu lasteaed on saanud linnalt investeeringutoetust 140 924 eurot 98 lasteaiakoha loomise eest.

• Linn maksab sellest aastast eralasteaiale iga sõimelapse eest 190 eurot ning iga aialapse eest 152 eurot kuus. Erahoid saab toetust vastavalt 141 ja 94 eurot kuus.

• Karu lasteaia koolitusloa menetlus algas 22. mail ja lõppes 22. septembril, praegu on menetluses haridusministri käskkiri, mille põhjal koolituslube väljastatakse.

Allikad: Signe Rosenthal, Ain Tõnisson, Tartu linnavalitsus

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles