/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/05/18/587978t1h7e81.jpg)
Ehkki seaduse järgi on koolide hoolekogudel suur sõnaõigus normist suuremaid põhikooliklasse lubada või keelata, jääb neile eelkõige vaid võimalus vormistada juba kujunenud olukord.
Koolide hoolekogudest said kummitemplid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartus on arvukalt põhikooliklasse, kus õpilasi on enam kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses antud piirnorm 24. Erandkorras ja üheks aastaks võib kooli pidaja koolidirektori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul lubada suuremaid klasse. Nii on mõnes klassis isegi 28 õpilast, sest seadus ei anna enam erandile ülempiiri, mis selle õppeaastani oli 26 last klassis.
Tartu Postimees kirjutas klasside suurusest esmaspäeval, mispeale tuli mitmelt lugejalt tagasidet, et hoolekogud võivad klasside suurendamise lubamist ju arutada, kuid tegelikult jõuab küsimus hoolekogu ette viimasel minutil, kui klassid on juba komplekteeritud, või isegi pärast õppeaasta algust ja on hilja midagi muuta. Lapsi ära saata ju ei saa.
Teadmine tuleb hilja
Veeriku kooli direktor Ruth Ahven tõdes, et 1. klassi õpilaste arv täpsustub augusti viimaseks nädalaks, kui juba on planeeritud õpetajate koormus ja tundide jaotus. Veeriku koolis jäi kaks 28 õpilasega 1. klassi, alternatiiv olnuks nädalaga palgata õpetaja ja hankida klassimööbel.
Tamme gümnaasiumi hoolekogu liige Elmut Paavel nentis, et arutelu klasside suuruse üle oli neil septembris.
Kesklinna kooli hoolekogu materjalidest nähtub, et hoolekogu andis nõusoleku klasside suurendamiseks üle seaduses lubatud piiri 30. augustil. Suuremaid klasse on neli, neis on kuni 26 õpilast.
Mart Reiniku kool pidas arutelu elektrooniliselt augusti keskel. Klasside suurendamise põhjusena on protokollis nimetatud raha kokkuhoid, kui viie esimese klassi asemel avatakse neli.
Samas leiti, et augustis on veidi hilja arutada juba väljakuulutatud klassikomplektide ümberkomplekteerimist. Leiti, et õpilaste seisukohast ei ole ilmselt väga mõistlik kokkusobitunud kollektiivide lõhkumine vanemates klassides. See tuleks kõne alla vaid siis, kui õpilaste ja vanematega see põhjalikult läbi arutada, kuid seda ei saa teha augustis, seisab protokollis.
Hoolekogu hääletas kolme võimaluse vahel, aga kõik need tähendasid normist suuremaid klasse. Kooli esimestes klassides on kuni 26 last ja kooli kõige suuremas klassis 27.
Ehk siis kokkuvõtvalt: otsustusõigus hoolekogudel seaduse järgi on, aga otsustusvabadust tegelikult mitte eriti.
Reiniku kooli nüüd juba endine hoolekogu liige, Tartu ülikooli professor Margus Pe-daste ütles, et Tartu koolide hoolekogude ümarlaual on kokku lepitud, et uueks sügiseks on plaanis kokku leppida põhimõtted, mille järgi otsustada klasside suurendamist või hoopis mitmeks jagamist.
Koolikoht peab olema
«Samasugune otsustusvabaduse puudumine on ka linnal kui kooli pidajal,» sõnas Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave. «Koolikohustust tuleb täita ja lastele tuleb koolikohad tagada. Nüüd see küsimus, kas kahe või kolme lapse tõttu tuleks avada uus klass, ongi see kaalutlusotsus.»
Raave selgitusel peab direktor hindama kooli olukorda, klassiruumide suurust ja nõuetele vastavust, ka seda, kas see on ratsionaalne või ebaratsionaalne. «Hoolekogu peab kaaluma, kas suurem klass või väiksemad klassid. Mulle meeldib see, sest hoolekogudel on, mida arutada ja sisuliselt otsustada,» ütles ta.