Vastukaja: Kalle Klandorfi kommentaar Vahur Kalmre artiklile

Kalle Klandorf. Foto: Peeter Langovits

Lugedes oma kauaaegse tuttava Vahur Kalmre artiklit, tabasin end mõttelt, ega Kalmre väga mööda panegi selles osas, kes kõik sooviksid linnapead olla.

Kommenteerides artikli teist osa, võiks siia kõrvale tuua sama palju põhjusi, võibolla isegi rohkem, miks linnavalitsus peaks olema poliitiline. Ma ei hakka neid üles lugema, aga üht tahan öelda: inimene, kes on end mõne poliitilise erakonnaga sidunud, ei ole lollim ega kasuahnem kui see, kes ei ole sidunud ennast erakonnaga.

Ma ei tea, kuidas Tartus need asjad päris täpselt on, aga Tallinnas on abilinnapead enamikus oma ala spetsialistid: Merike Martinson, sotsiaalküsimuste abilinnapea, on doktorikraadiga, elukutselt arst; Taavi  Aas – tehnikaülikooli majandusharidusega transpordi ja linnaplaneerimise abilinnapea; Eha Võrk, abilinnapea linnavara küsimustes, on lõpetanud Eesti maaülikooli (magister) ja tehnikaülikooli (magister). Ka teised abilinnapead ei ole väiksema hariduse ega töökogemusega.

Üks minu nõunikest küsis, kui rääkisime sel teemal, millisest koolist siis need abilinnapead peaksid tulema, kui praegused ei sobi. Võimalik, et see ei käi Tartu kohta, sest Tartu on palju väiksem linn ja kohalike inimeste valik, kes sooviksid või oskaksid linna juhtida, on piiratud.

Loomulikult ei saa tõsiselt võtta selliseid ärimehi, kes on pankrotis. Nende teadmised piirduvad tõepoolest sellega, kuidas raha enda kaukasse kühveldada. Selleks ongi valimised, et inimesed annaksid hääle kandidaatidele, keda nad usaldaksid oma linna juhtima.

Jaak Aaviksoo vastukajas on näha tüüpilist võimulolijate juttu. Jah, rahval on õigus, nii tuleb teha, aga ei tee ikka. Paavo Nõgene on oma väljaütlemistes palju objektiivsem. Ta möönab samuti, et parteisse kuulumist ei tohi võtta mingi anomaaliana, aga kui on tublimaid linnajuhte, siis tasub neid kaasata. Tallinnas on kaasatud linna juhtimisse ametite juhid, kes on eranditult oma ala head spetsialistid ja üldjuhul ka erakonnatud.