Reedel kaitseliidu Jõgeva malevale kuuluvate Utsali lasketiirudega tutvumas käinud kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitas, et lasketiirud tuleb seadustada.
Aaviksoo: Utsali lasketiirud tuleb seadustada
3. mai 2010, 16:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvus reedel Jõgevamaal Puurmani vallas kaitseliidu Jõgeva malevale kuuluva Utsali lasketiirude arendamisega.
Ühtlasi kohtus minister keskonnaameti, riigimetsa majandamise keskuse ja Puurmani vallavalitsuse esindajatega, kes on seotud laskeharjutustele lubade andmisega.
Kohtumise käigus külastati Utsali 400- ja 200-meetri lasketiirusid, arutati üleskerkinud omandi, kasutuse ja keskkonnamõju küsimusi ning omavahelise koostöö
probleeme. Ühiselt tõdeti, et lasketiirude õiguslik staatus on tänaseni seaduslikul alusel lõpuni reguleerimata, mis on peamiseks lahkhelide ajendiks. Samas tunnustati vastastikku pikaajalist teineteisemõistmisel põhinenud koostööd ja avaldati lootust, et lahenduseta õiguslikud küsimused saavad kiireimas korras lahenduse.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul veendus ta lasketiirusid külastades, et vastavuses senise kokkuleppega pole kaitseliit viimase aasta jooksul vaidlusalust 400 meetri ala laskeharjutusteks kasutanud ning meedias avaldatud piltidel olevad kaevikud on tegelikkuses pärit 2002. aastast.
«Lasketiirud tuleb seadustada. Kui me suutsime koos keskkonnaministriga lahendada aastakümneid vindunud kaitseväe harjutusväljade probleemi, ei tohi ka kaitseliidu puhul asi enam venima jääda. Olen rahul, et alates sellest hetkest, kui koos keskonnaametiga teadvustati küsimus lasketiirudele seadusliku aluse tekitamise vajalikkusest läbi keskkonnamõjude hindamise, pole vaidlusaluses 400-meetrises lasketiirus laskmisi toimunud ning tänaseks on leitud alus ühiseks edasiliikumiseks,» ütles kaitseminister Aaviksoo.
Katseliidu Jõgeva maleva pealiku abi Meelis Paaveli sõnul on lasketiirude seadustamine veninud kahetsusväärselt pikale ajale.
«Minu maavanemaks oleku ajal alates 1994. aastast oli mitmeid kohtumisi kaitseministeeriumi ja keskonnaametnikega, eesmärgiga leida kokkulepped endise Utsali polügooni alade kasutamisel nii kaitseliidu kui looduskaitse huvisid arvestades. Enne lahkumist maavanema ametist 1999.aastal tundus kokkulepe olevat saavutatud – vajalikud dokumendid saadeti ministritele otsustamiseks. Kahjuks jäi siis otsus langetamata ja lasketiirude kasutamine on siiani toimunud ühekordsete lubade ja kokkulepete alusel. Reedene kohtumine Kirnal annab lootust, et arusaamatult pikaks veninud protsess jõuab lõpuks ometi lahenduseni,» ütles Paavel.
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma kinnitas, et keskkonnaamet on huvitatud, et läbi keskkonnamõjude igakülgse hindamise leitakse tihedas koostöös kaitseliiduga lõpuks parim võimalik lahendus Utsali 400 meetrilise lasketiiru asukoha, kasutuskorra ja negatiivsete mõjude leevendusmeetmete osas.
Kohtumisel jõuti üksmeelele selles, et Utsali 200 meetrilises lasketiirus võivad Kaitseliidu harjutused vastastikuste kokkulepete alusel jätkuda nagu siiani.
Kaitseliidu laskeharjutusala kasutamisele seadusliku aluse loomine tõusis nädalapäevad tagasi päevakorda, kui 21. aprillil kirjutas Postimees, et kaitseliit on rajanud vahetult Alam-Pedja kaitseala piirile ebaseadusliku laskeharjutusala.
Utsali laskeharjusala on senimaani kasutatud ajutiste kokkulepete alusel kohaliku omavalitsuse ja riigimetsa majandamise keskusega.
«Kui Meelis Paavel meenutas samasisulisi arutelusid siinsamas enam kui kümme aastat tagasi ja tõdes kahetsusega, et tänaseni on probleem lahenduseta, siis mina ei taha kümne aasta pärast siia sattudes riigi tegematajätmisi häbeneda,» lisas kaitseminister Aaviksoo.
Kaitseliidu Jõgeva malevale kuuluvad Utsali õppekeskuse kaks lasketiiru (200 m ja 400 m) on ainsad lasketiirud kaitseväes ja kaitseliidus, kus kõigile nõuetele vastava väljaõppe korraldamiseks ei ole vaja teha lisainvesteeringuid. Alalist väljaõpet tohib mõlemal laskeharjutusalal hakata korraldama pärast seda, kui valitsus on selleks loa andnud.