Tartu uus võimuliit lisab ühe abilinnapea

Esimesel läbirääkimispäeval võttis reformierakondlasest linnapea Urmas Kruuse (paremalt) raekojas vastu kõnelustele tulnud Kajar Lemberi (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ning Vladimir Šokmani ja Silver Kuusiku (mõlemad Keskerakond). Foto: Margus Ansu

Tartu uued võimuerakonnad allkirjastavad koalitsioonilepingu neljapäeval. Kokku on lepitud, et Urmas Kruuse seekordses linnavalitsuses on viis abilinnapead, volikogu esimeheks saab keskerakondlane Aadu Must.

Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna neli päeva kestnud koalitsioonikõnelusi iseloomustades räägivad asjaosalised ühtaegu sellest, et ühisosa oli ootamatult väga suur ja läbirääkimised väga rasked.

Uuel koalitsioonil on volikogus ühtekokku 32 kohta – suurim jõud on 15 kohta omav Reformirakond, Keskerakonnal on 9 ja sotsidel 8 kohta. Seega on kahel senisel opositsioonijõul nüüd võimuliidus kahe peale kokku rohkem hääli kui juhtpartneri rolliga harjunud Reformierakonnal.

«Ega me ei ole kunagi olnud Reformierakonnale kerge partner, nii oli ka seekord,» ütles sotside Tartu piirkonna juht Heljo Pikhof. «Kavatseme ka tulevikus olla kriitiline partner ja öelda välja, mis me arvame. Aga läbirääkimised kestsid tõesti neli päeva.»

«Hästi konstruktiivselt ja põhjalikult,» iseloomustas kõneluste kulgu Reformierakonna Tartu piirkonna juht Urmas Kruuse. «Üllatuslik oli see, et meil on päris palju ühisosa.»

«Sai küllaltki suur ühisosa,» kinnitas Keskerakonna Tartu piirkonna juht Aadu Must. «Mina ikka muigan, kui üks või teine pool ütleb: saime omad asjad sisse.»

Suurem kaasamine

Koalitsioonilepingu parafeeritud teksti asjaosalised eile tutvumiseks välja ei andnud, tuues põhjenduseks, et a) tehakse veel redaktsioonilisi parandusi ja muudetakse kohati tähtsusjärjekorda, b) tekst on keelekorrektuuris.

Selle eest on uusi liitlasi juba sarjanud valimisliit Vabakund, süüdistades sotse näo kaotamises ja kaasaminekus Reformierakonna suletud juhtimisstiiliga.

Koalitsioonilepingu tekst allkirjastatakse neljapäeval, linnapea Kruuse sõnul võiks see avalikustamisvalmis olla päev varem. Nii saab lepingu sisusse pilku heita asjaosaliste intervjuude kaudu.

Heljo Pikhof ütles, et nende seisukohalt oli üks olulisemaid küsimusi kõik see, mis puudutab linna juhtimist – et see muutuks avatumaks, õiglasemaks ja tartlasi rohkem kaasavamaks. «Me kaasame opositsiooni volikogu töösse rohkem,» sõnas ta.

Praktikas peaks see tähendama näiteks seda, et volikogu komisjonide aseesimeeste kohti jäetakse ka opositsioonile. Näiteks sedagi, et volikogu juurde luuakse erikomisjon, mis peaks välja pakkuma meetmed, kuidas kodanikke linna juhtimisse paremini kaasata.

«Sellega tulid teised kergesti kaasa,» ütles Pikhof.

«Kui teema parim tundja on opositsioonist, on mõistlik, et see inimene saab avarama võimaluse komisjoni juhtimises osaleda,» põhjendas Must.

Tema sõnul on volikogu esimehe üks vastutuslõikudest kodanikuühiskonna põhiprintsiibi rakendamine: «Et linlaste head ideed, linlaste viljakad ideed leiaks linna kasuks rakendamist võimalikult lühikese juhtme kaudu.»

Laste raha, kultuurimaja …

Pikhof väljendas rahulolu, et sotside idee maksta lastele kooli alguse puhul 50 eurot stardiraha sai lepingusse, küll kärbitud kujul. Tuleval aastal makstakse seda üksnes 1. klassi minejatele, 2015. aastal kolme esimese klassi lastele.

Põhikoolide remont, lasteaiakohtade loomine ja ühistranspordi parandamine on kõigi asjaosaliste meelest oluline. Pikhof nimetas aga, et sotside meelest on tähtis, et linn tuleks majaomanikele appi tänavatelt lume koristamisel ja libedusetõrjel.

Must ütles, et Keskerakonna punktide üle ei olnud suuremat vaidlust. Nii näiteks on uuesti päevakorral munitsipaalelamuehitus. Kirja läks ka Annelinna rahvamaja loomise plaan.

«Nähtavasti on see asi, mille järel me saame öelda, et me pole Põlvast maha jäänud,» sõnas Must.

Reformierakonna poolt jäid valimiskampaania punktidest aga lepingusse nii Raadi kultuurilinnak kui ka sada kilomeetrit kõnni- ja rattateid.

Abilinnapeakohti on uues linnavalitsuses senise nelja asemel viis. Urmas Kruuse põhjendas seda nii: «Mitmel põhjusel. Meil ilmselt on vajalik mingi valdkond ikkagi laiali viia. Me töötasime piiri peal – linnamajandus ja planeerimine. Raimond Tamme töövõime oli supermanlik, aga majandus kasvab, ehitamist tuleb juurde ja teemad lähevad keerulisemaks. Kui tahame rohkem ka arutada ja kaasata, siis on vaja rohkem tööd teha.»
-------------------------------------------------

Viis kohta, viis küsimärki

Uue linnavalitsuse linnapea on Urmas Kruuse, abilinnapeakohti on Reformierakonnal ja sotsidel kaks, Keskerakonnal üks. Eile kinnitati, et veel on kokku leppimata, millisele erakonnale missugune valdkond jääb, ja pole ka selge, kes võiksid olla erakondade abilinnapeakandidaadid.

Keskerakonnal on kauaaegne tava kureerida sotsiaalvaldkonda ja seda tööd on teinud Vladimir Šokman. «Ärme jookse rongist ette,» ütles erakonna piirkonnajuht Aadu Must.

Sotside puhul on varem jutuks olnud, et abilinnapeaks võiksid tulla Kajar Lember, Kadri Leetmaa ja näiteks Tõnu Ints.

Urmas Kruuse nimetas senise ehitus- ja linnamajandusvaldkonna abilinnapea Raimond Tamme töövõimet supermanlikuks. Kuid ta polnud valmis vastama, kas Tamm ja senine haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapea Tiia Teppan jätkavad.

Kui riigikogu liikmest Aadu Mustast saab volikogu esimees, oleks tema asendusliige riigikogus Urbo Vaarmann. Kõnelusi on peetud aga selle üle, et Vaarmann ei lähe, ja siis pääseks riigikogusse hoopis Nikolai Põdramägi.

Volikogu aseesimehe koht on Reformierakonna täita, ka seda nime ei ole avalikult nimetatud.