K, 29.06.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Noor orkester sai väärtveini maigu

Marju Himma-Kadakas
Noor orkester sai väärtveini maigu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Esmaspäeval käis ülikooli aulas Lauri Sirbi juhtimise all harjutava sümfooniaorkestri proovi kuulamas ka orkestri ellukutsuja Kulno Kungla (tagaplaanil).
Esmaspäeval käis ülikooli aulas Lauri Sirbi juhtimise all harjutava sümfooniaorkestri proovi kuulamas ka orkestri ellukutsuja Kulno Kungla (tagaplaanil). Foto: Lauri Kulpsoo

Noodipuldid on juba olemas. Järgmisena oleks vaja soetada timpanid, sest enda omi löökpillimängija kaasas tassida ei saa. Ja siis on veel olemas suur tahe teha koos head muusikat. 


Tartu Ülikooli sümfooniaorkester (TÜSO) on tegutsenud vähem kui kaheksa kuud, kuid juba algava nädala esmaspäeval annab täispika kontserdi. Et peamiselt tudengitest ning ülikooli töötajatest koosnevas orkestris on juba varasema kogemusega muusikud, mängivad nad isiklikel pillidel.



Tartu Ülikoolil oli sümfooniaorkester ka Teise maailmasõja eelsel ajal ning veidi hiljemgi. 1950. aastatel olid orkestri dirigentideks Gunnar Grapsi isa Igor Graps ning Ago Russak. Selle ridadesse on kuulunud ka näiteks Alo Ritsing, kes mängis tšellot, ja flötist Harald Keres.



Värving sõltub hooajast


TÜSO praegune dirigent Lauri Sirp ja kontsertmeister Andri Annus on pannud orkestri mängima nii eesti heliloojate loomingut kui ka maailmaklassikat.



TÜSO esimene ülesastumine oli vaid kolm kuud pärast orkestri kokkusaamist, emakeelse ülikooli aastapäeval. Esmaspäevasel kontserdil kuuleb Heino Elleri, Arvo Pärdi, Eduard Tubina ja Franz Schuberti loomingut.



TÜSO on mitmes mõttes erandlik, kinnitas Tartu Üliõpilasmaja tegevjuht ning orkestri ellukutsuja Kulno Kungla. Inimeste vahetumine annab TÜSOle väärtveini omadused – olla igal hooajal erinev.



Samuti oleneb palju muusikute kohusetundest iseseisvalt harjutada ning esmaspäeviti proovides osaleda. «See pole koht, kuhu ma tulen siis, kui mul aega on. Need, kes kohal ei käi, orkestris ka osaleda ei saa,» oli Kungla resoluutne. Motiveerimaks pillimängijaid tudengeid TÜSOga liituma, on sügisest võimalik orkestris mängimise eest saada ka ülikoolilt ainepunkte. 



Ülikooli kultuurikollektiivide eripäraks on pidev liikmete vahetumine. Professionaalsed orkestrid saavad aga töötada pikka aega sama koosseisuga ning pidevalt orkestri kvaliteeti parandada.



Suuresti tudengitest koosnev kollektiiv peab arvestama liikmete vahetumisega: keegi lõpetab ülikooli ja kolib mujale või minnakse ajutiselt välismaale õppima.



Välistudengid tahavad ka


Niisamuti nagu vahetusüliõpilaseks minemine röövib orkestrilt muusiku, toob vahetus ka Tartusse välistudengeid. Esimesel hooajal välistudengeid siiski mängima ei võetud, kuid nüüdseks on soovi avaldanud mitu muusikaliselt sedavõrd andekat vahetusüliõpilast, et sügisest kaasatakse ka neid orkestrisse.



Samalaadsed orkestrid tegutsevad näiteks Saksamaa Giesseni ülikoolis, mõnes Läti ja Leedu ülikoolis ning Helsingi ülikoolis – Ylioppilaskunnan Soittajat, mille peadirigendiks on eestlane Mikk Murdvee.



Augustis tuleb TÜSOle külla 90-aastase kogemusega Turu ülikooli sümfooniaorkester. Kavas on anda ühine kontsert.



Tartu Ülikooli sümfooniaorkester


• On tegutsenud Teise maailmasõja eel ning 20. sajandi keskel.



• Teada on, et TÜ sümfooniaorkester (TÜSO) esines 8. juulil 1956 Kassitoome orus esimesel üliõpilaslaulupeol Gaudeamus.



• 1950. aastate lõpul orkestri tegevus hääbus.



• TÜSO taastati 2009. aasta sügissemestril.



• Orkestri koosseis valiti välja 76 kandideerinud muusiku hulgast.



• TÜSO esimene täispikk kontsert on 3. mail kl 19 TÜ aulas.



• Lisainfo www.orkester.ut.ee.

Märksõnad
Tagasi üles