Klassi suuruse erand kipub Tartus normiks

Иллюстративное фото.

FOTO: SCANPIX

Kuigi seaduse järgi võib põhikooliklassis vaid erandjuhul olla õpilasi enam kui 24, on Tartu koolide esimestes klassides erandist saanud reegel: enam kui pooltes on õpilasi rohkem, mõnes koguni 28.

Õpilasi Tartu koolide esimestes klassides.

FOTO: Tartu linnavalitsus

Näiteks Tartu Kivilinna kool avas sügisel neli esimest klassi: kahes on õpilasi 28, ühes 27 ja ühes 26. Veeriku koolis on mõlemas esimeses klassis 28 last. Tartus on 22 esimest klassi, kus õpilasi on enam kui 24, ja sellest piirist suuremaid põhikooliklasse kokku on 68.

Nii näitavad Tartu linnavalitsuse andmed 18. oktoobrist.

Tartu abilinnapea Tiia Teppan ütles, et kõik lubatust suuremad klassid on avatud kooli direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul.

Just nii seaduses ongi, et põhikooliklassi suuruse ülempiir on 24 last ning üksnes erandkorras ja üheks õppeaastaks võib kooli pidaja lubada suuremaid klasse, kui selleks teeb ettepaneku kooli direktor ja sellega on nõus hoolekogu. Täidetud peavad olema ka tervisekaitse- ja ohutusnõuded.

Haridusministeeriumi õigusosakonna juhataja Heddi Lutteruse selgitusel kirjutati selline paindlikkus seadusesse, sest seda vajavad väga just väiksemad omavalitsused, kus koolis on enamasti igas astmes vaid üks klassikomplekt.

Selle kooliaasta algusest jõustunud seadusetekst ei sea enam erandile ülempiiri, varem oli määratud, et üle 26 õpilase ei või ühes klassis olla.

Teppan märkis, et Tartus on nüüd kokku lepitud, et üle 28 õpilase põhikooliklassi ei lubata. «Me lihtsalt ei kinnita suuremaid klasse,» ütles ta.

Suur probleem

«See on probleem,» väitis endine haridusminister Tõnis Lukas. «Piirnormi seadmine oli tingitud sotsiaalpedagoogilistest põhjustest. Kes on pedagoogika ja didaktikaga tegelenud ja psühholoogiaga selle juures, saab hästi aru, et liiga suurtes klassides väikeste laste õpetamine nii, et õpetaja jõuaks kõikide lasteni ja lapsed tunneksid ennast kaasatuna, ei ole lihtne ja kohati ei ole ka võimalik, kui lapsed on erineva ettevalmistuse ja taustaga.»

Lukas ütles, et ülempiiri kaotamine võib uuesti viia mammutklasside tekkeni, see omakorda põhjustada mõnede õpilaste õppetööst kõrvale jäämist ning põhikoolist välja langemist.

Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave osutas, et veel selle aasta esimese kaheksa kuu eest maksis riik lähtudes arvestusest, et klassis peab olema keskmiselt 20 õpilast, uue rahastusmudeli järgi peab klassis olema keskmiselt 24 õpilast. Kui keskmine on kooli kohta väiksem, saab kool õpetaja palgaraha riigilt vähem.

«See on meie asi, kas katame linna rahast õpetaja palga, kui tahame väiksemaid klasse, või peame lähtuma riigi poliitikast, et hoiame keskmist kooli peale 24 juures,» ütles Raave. «Väikesed klassid on viidud omavalitsuse lõbuks – kui raha on, siis tehke, aga meil ei ole seda raha.»

See on ka üks põhjustest, miks ei ole väga suurt kiusatust jagada kaheks näiteks 27 õpilasega klassi või ka kaht sellist klassi kolmeks.

Abilinnapea Teppan toob välja veel ühe tõsiasja: kuigi kümnetes klassides on õpilasi üle normi, on linnas keskmiselt õpilasi klassis 22. Selliseid klasse, kus õpilasi on alla 24, on 62 protsenti.

Haridusministeeriumi nõunik Piret Sapp kommenteeris, et Tartu on saanud riigilt selleks aastaks palju rohkem õpetajate palgatoetust, kui on välja makstud. «Tartu sai aasta alguses õpetajate palgatoetust piisavalt, et maksta iga õpetaja täisametikoha kohta keskmiselt 1008-eurost palka ilma ise sentigi juurde panemata,» väitis Sapp ja lisas, et linna enda andmetel on õpetajate palk keskmiselt 103 eurot väiksem, kui võimaldanuks Tartule antud palgatoetus.

«Seega ei ole Tartu linnal kindlasti mingit rahalist survet hakata klasse veel suuremaks ajama,» leidis ta.

Koolimajas kitsas

Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin Lukk kommenteeris, et rahaline surve klasse suurendada siiski on. Tema sõnul suurendas Kivilinna kool esimesi klasse peamiselt küll seepärast, et õed-vennad saaksid ühte kooli. Kaalumisel oli ka viienda paralleelklassi avamine, kuid sellest tuli loobuda, sest viit ei mahuks koolimajja ära.

Praegu töötab osa põhikooliklasse samas majas Kivilinna gümnaasiumiosaga, aga reformi järel vajab see omaette maja. Liiatigi, nagu Lukk selgitas, on reformi käivitamisel, kui Kivilinnaga liituvad senise Descartes´i lütseumi ja kommertsgümnaasiumi õpilased, nii 11. kui 12. klassis üheksa paralleelklassi.

Raave lisas, et Tartus tervikuna on õpilaste hulga kasvu arvestades küsimus, kas teha suuremaid klasse või avada rohkem teist vahetust. Ta nentis, et see, kas normist suurem klass ka sisuliselt probleem on, sõltub õpetajast ja klassist. Alati ei pruugi olla.

Lukk lausus, et kindlasti on vahe, kas õpetada suurema või väiksema klassi ees, temale endale on tunnetuslik piirjoon 20 õpilast.

Tartu plaan on võtta õpilaste koolikoha määramisel tulevast aastast kasutusele arvutimudel, mis arvestab õpilase elukohta ja koolitee pikkust. See võiks aidata õpilasi koolide vahel võrdsemalt jagada. Samal ajal, kui mõni kool on üle koormatud, on teistes vaba ruumi veel küll, tõdes Teppan.

Tagasi üles