Viiteid kaasaegsele joonistusele kahe näitega

Y-galeriis võtab kunstihuvilisi vastu rumeenlase Dan Perjovschi oma käega siinsamas täis joonistatud sein. Tema samalaadne looming hakkab kohe silma ka galeriis Noorus ja kunstimuuseumi viltuses majas, kui sinna siseneda raeplatsilt. Foto: Kristjan Teedema

Kaasaegse joonistuse reeglid või õigemini reeglite puudumise määrab iga kunstnik ise ja oma loomingu siseselt. Suurim aegade jooksul toimunud nihe kunstis on ilmselt joonistuspinna liikumine esiplaanile.

Varasematel aegadel oli materjal teisejärguline ning töö puhul sai määravaks kunstniku meisterlikkus ja esteetilised kaalutlused, kuid kaasaegse joonistuse puhul on materjali valik üks esimesi katsumusi, millega kunstnik silmitsi seisab.

Teine määrav tegur on viis, kuidas tööd eksponeeritakse, ja kolmandaks joonistusstiil. Kunstniku idee või sõnumi teostus sõltub sageli kõigist kolmest komponendist.

Näited Ida-Euroopast

Tartu kunstimuuseumis, galeriis Noorus ja Y-galeriis on festivalil Art Ist Kuku Nu Ut võimalik tutvuda kahe Ida-Euroopa kunstniku, rumeenlase Dan Perjovschi (1961) ja ukrainlase Alevtina Kakhidze (1973) loominguga.

Dan Perjovschi joonistused on koomiksilaadsed ja lakoonilised. Seintele hakkas ta joonistama 1980. aastatel, elades sel moel välja pingeid, mida tekitas Rumeenias valitsenud vaenulikkus kunstnike loomevabaduse vastu. Nüüdseks on ta oma installatsioonidega katnud näitusepindade seinu ja aknaid Pariisist New Yorgini.

Kuigi Perjovschi piltides on tabatav huumor, on teemad tõsised. Ta vaatleb kaasaegset maailma, ammutades inspiratsiooni nii päevapoliitikast kui ka argielust. Perjovschi joonistuste sümboolset mõõdet suurendab nende lühiajalisus: pärast näituse lõppu värvitakse tööd üle.

Joonistatud moetoodang

Alevtina Kakhidze joonistuste seeria «Piiramatu» koosneb lasteraamatute illustratsioone meenutavatest piltidest, millel on kujutatud kuulsate moemajade toodangut: käekotid, kingad, kleidid.

Kõiki joonistusi on virnade kaupa paljundatud ning asetatud näituseruumis «lettidele». Kakhidze võrdleb sellist eksponeerimist poeaknaga: imetleda võid, aga kaasa võtta ei tohi.

Tähtis on nüanss, et visandatud ja seejärel kopeeritud joonistustel on samaväärne hind kui kujutatud objektil reaalsuses.

See asetab vaataja ette küsimuse: kui ollakse valmis maksma kauba eest sellist summat, kas siis ka ühe kunstniku joonistuse ja idee eest? Vestluses Alevtina Kakhidzega tõdes ta ka ise, et tegemist on mängulise eksperimendiga.

Kadri Asmer täidab Tartu kunstimuuseumis septembrist graafika- ja joonistuskogu hoidja ülesandeid esialgu koos staažika Ene-Asu Õunasega.


«Prada Pravda»

• Festivali Art Ist Kuku Nu Ut näitused «Prada Pravda» on avatud 27. oktoobrini.

• Väljapanekud on Tartu kunstimuuseumis (Raekoja plats 18), galeriis Noorus (Riia 11) ja Y-galeriis (Küütri 2).

• Kuraatorid on Rael Artel, Kaisa Eiche, Marika Agu, Triin Tulgiste ja Marie Vellevoog.