Elanikud astuvad kortermaja vastu

Kunagise Ihaste hotelli uus omanik soovib hoonest teha kuuekümne korteriga elamu. Ihaste elanike arvates on aga selline hoone vaiksesse elurajooni sobimatu. Foto: Margus Ansu

Uus-Ihaste elanikud saatsid Tartu linnavalitsusele ühisavalduse ja rohkem kui kuuekümne inimese allkirjad, millega protestitakse arendaja kava vastu ehitada vanasse Ihaste hotelli kuuekümne korteriga elamu.

Pallase puiesteel pikalt müügis olnud kunagise hotellikompleksi ostis hiljuti Aablu Keskus OÜ, mille omanikud on kinnisvaraarendajad Kenneth Karpov ja Sven Mihailov. Peale müüki tehti linnavalitsusele avaldus ning paluti projekteerimistingimusi hoone rekonstrueerimiseks korterelamuks.

Samal ajal alustati ka ümberkaudsete elanikega suhtlemist ning sooviti nõusolekut uuele asendiplaanile. «Arendaja võttis meiega ühendust umbes kuu aega tagasi ning soovis saada kooskõlastust asendiplaanile. Aga mis siia täpselt tuleb, seda ta ei täpsustanud,» rääkis üle kahekümne aasta hotelli naabruses elanud Eduard Vigel.

Asendiplaanile oli märgitud üle seitsmekümne parkimiskoha ning see tekitas Vigelis kahtlust, et kavandamisel on suuremahuline korterelamu. Kuna arendaja täpsemalt oma kavatsusi ei avanud, saatis Vigel oktoobri alguses linnavalitsusele järelepärimise.

«Küsisime, mida üldse tehakse ning kas meid kui naabreid on võimalik kaasata otsustamisprotsessi,» rääkis Vigel.

Vastas arendaja

Juba kaks päeva hiljem saabus Vigelile e-kirjaga vastus, kuid mitte linnavalitsuselt, vaid Kenneth Karpovilt. Muu hulgas kirjutas Karpov, et hotellihoone korterelamuks renoveerimise kava on ajendatud soovist tagada piirkonnas rahulik elukeskkond. «Põhimõtteliselt öeldi kirjas, et minu arusaam on vale ja et siia tuleb väga ilus ja tore asi,» lausus Vigel.

Vigeli sõnul üritasid arendajad pakkuda talle vastutasuks ka meelehead ning selle suurus oleks sõltunud korterite arvust. Mida rohkem kortereid, seda rohkem oleks saanud raha. «Sellele pakkumisele sai öeldud konkreetne ei. Ma olen küll ettevõtja, aga kodu ja perekonnaga äri ei tehta,» lausus Vigel.

Peale Karpovi kirja sai Vigel aru, et üksinda ei tee ta arendaja vastu midagi, ning otsustas kaasata kogu lähiümbruse. Selle nädala esmaspäeval saadeti linnale ühisavaldus, millele on alla kirjutanud üle kuuekümne Ihaste kinnistuomaniku. Teiste hulgas ka Tartu ülikooli semiootikaprofessor Peeter Torop ning riigikohtu kohtunik Henn Jõks.  

Avalduses paluvad elanikud linnal mitte lubada arendajal rajada hotelli asemele korterelamut, mille korterite arv võiks ohustada vaikset ja privaatset elukeskkonda. Allakirjutanud on seisukohal, et selline korterelamu on Ihaste elamurajooni sobimatu ega vasta detailplaneeringule.

Otse hotelli vastas elav Tiina Torop ütles Tartu Postimehele, et juba praegu jäävad hommikuti inimesed linnaliinibussist maha. «Aga kui siia tuleb veel 60 korterit, ei mahu üldse enam peale,» ütles Torop ning oli kindlalt arendaja soovile vastu.

Üritati ilma planeeringuta

Abilinnapea Raimond Tamm kinnitas, et arendaja soov on teha hotellihoonest kortermaja ning selleks on linnalt küsitud ka projekteerimistingimusi. «Aga kuna selles piirkonnas on kehtiv detailplaneering, mis sinna korterelamut ette ei näe, siis ilma uue detailplaneeringuta pole kortermaja rajamine võimalik,» selgitas ta.

Kui uus detailplaneering algatatakse, on abilinnapea sõnul peamine küsimus korterite mahus. «Sellises mahus, nagu arendaja neid esialgu soovis, kindlasti ei saa,» ütles Tamm ning mainis, et arendaja soov on kuuskümmend korterit.

Arendaja on ebakindel

Kenneth Karpov ütles ajalehele, et nende soov oli teha hotellist korterelamu, aga nüüd pole nad selles enam kindlad. «Enne ostmist me konsulteerisime linnaga ja meile öeldi, et kuna üldplaneeringu järgi on seal elamumaa, siis ... Aga ei taha ju naabriga tülli minna. Võib-olla jätkame tegevust hotellina,» lausus ta.   

Mitme korteriga elamut täpselt plaaniti, jättis Karpov enda teada. «Me pole ühtegi korda korterite arvu sätestanud. Üle neljakümne pole ma isegi mõelnud,» lausus ta.

Asendiplaanile märgitud 73 parkimiskohta põhjendas ta asjaoluga, et parkla tuleks avalik. «Mõtlesime, et ehitame omal kulul ka avaliku parkla. See oli niisama sinna juurde pandud. Arhitekt pidas sellist arvu sobilikuks,» lausus ta.

Karpov väitis, et nad ei ole üritanud Eduard Vigelit ära osta. «Koostöövõimalust ikka pakkusime. Me oleks võinud kasvõi koos seda arendada, aga (raha – toim) mina küll ei ole pakkunud,» lausus Karpov. Ta kinnitas, et tegelevad elanike vastuseisu tõttu nüüd edasi hotellikontseptsiooniga.

Abilinnapea Ramond Tamme kinnitusel pole aga ka praegune hotellihoone kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga, sest 1980ndatel kehtestatud planeering nägi krundile ette tavalise kaksikelamu. «See, kuidas hotell sinna tekkis, on minu jaoks siiani müsteerium. Ju siis käisid kunagi asjad teistmoodi,» lausus Tamm.