Elu viis kolmandiku kursilastest välismaale

Kursi koolkond

FOTO: Repro

Eile avas Kursi koolkond oma 25. tegevusaastat tähistava näituse Tartu kunstimajas. Töid jagub kahe korruse kõikidesse saalidesse, üheksast kunstnikust oli aga saanud avamisele tulla viis. Kas kunstirühmitusse on tekkinud lõhe?

Tavaliselt on selle rühmituse suurtel ülevaatenäitustel, nagu oli ka viis aastat tagasi, kohal ikka seitse-kaheksa kursilast. Nagu eile selgitas Kursi koolkonna üks asutajaliikmeid ja eestvedajaid Ilmar Kruusamäe, on neljast puudujast kolm läinud ära välismaale.

Külli Suitso asus aastal 2005 elama ja töötama Taani Middelfarti, Reiu Tüür elab ja töötab Leedumaal Vilniuses, Priit Pajos kolis sügise hakul koos perega meie põhjanaabrite juurde. Mida see näitab?

«Eestis on raske elu,» ütles Kruusamäe. «Kultuuritöötajad on aidanud kultuuri nii, et kultuuritipp läheb välismaale. Meil on see nii tänu kultuuripoliitikale. Vanad juurikad, nagu koolkonna asutajad ja Imat Suumann, on veel alles jäänud.»

Koolkond pole erakond

Kursilaste tegevusest ja loomingulistest saavutustest annab hea ülevaate eile trükikojast tulnud kataloog. Selles on avaldatud tartlasest poeedi ja kunstisõbra Hannes Varblase artikkel.

«Kursi koolkond on arenenud küllaltki ühtlases joones. Ei ole olnud eriti vapustavaid tõuse ega mõõnu,» kirjutab ta. «Ma pole täheldand ka Kursi koolkonnas liikmete händikäplikku üleshaipimist. Ükski koolkonna liige pole teiste, vaid iseenda konkurent.»

Varblase sõnul ei ole Kursi koolkond erakond.

«Igal liikmel on teda parteis­tumise eest kaitsev isiklik väärtus ja loomevabadus. Tal on vabadus asukohamaa valikus, võimalus osaleda koolkonna ühisüritustel, kuid isikliku loomingulise kulgemise määrab ta ise. Ühisüritustest võtab ta osa, ent kunstnikuna on iga üksiku liikme teevalik tema isiklik otsus,» märgib luuletajast kunstisõber.

Muu hulgas nimetab Varblane Kursi koolkonda üheksapäiseks koletiseks, kellel on iga pea oma õlgadel.

Kahe korruse saalides

Kursi koolkonna veerandsajandit tähistava näituse töid jagub Tartu kunstimaja kahe korruse saalidesse.

Esimese korruse väikses saalis näitavad oma graafikat Peeter Allik, Albert Gulk ja Ilmar Kruusamäe. Õue peale avaneva uksega monumentaalgaleriis on graafikavõtmes maale Reiu Tüüri, Peeter Alliku ja Albert Gulgi loomingust.

Teise korruse suurima saali seinad on täitnud oma suurte teostega Kruusamäe ja Allik, kelle maal «Tuldpurskavad persed» on nii värske, et sai alles eile signeeringu.

Vasakpoolses väikses saalis on Külli Suitso ja Priit Pajose maalid ning Marko Mäetamme videoinstallatsioon. Parempoolses saalis saab vaadata maale, mille autorid on Imat Suumann, Priit Pangsepp ja Ilmar Kruusamäe.

25. aastapäeva tähistamise juurde kuuluvad kursilaste isikunäitused. Neid on olnud aasta algusest saati mitmel pool Tartus ja mujal Eestis.

Eriti suures loomehoos on tänavu Suumann, kes näitas oma uut loomingut kultuuriklubis Promenaadiviis, nagu ka Kruusamäe, aga mujalgi. Praegu võib vaadata Suumanni näitust «Nägemist, Tartu!» multimeediatalituse tunnelgaleriis.

Teine näitusekomplekt

Kursi kunstnikel on valminud ka teine näitusekomplekt. Seda saab vaadata Riia kunstihoones, kus väljapanek avatakse 8. novembril.

Kruusamäe andmeil saabub sinna oma kuuajaselt resideerimiselt «kuskil Euroopas» ka neljas eile avamiselt puudunud kursilane Mäetamm.

Riialased saavad näha kursilaste loomingust hoopis teistsugust ülevaateväljapanekut kui Tartu kunstimajas.

Ühtlasi saavad nad lugeda selleks puhuks valminud kataloogist Hannes Varblase ingliskeelset artiklit.

Seal on kirjas, et Kursi koolkond tundub oma veerandsajas olevat juba nii kompaktne, et võib ja peabki hargnema, aga see nähtamatu, mis neid jääb ühendama, on äraspidine huumor, groteskitaju ning ettearvamatu riukalikkus.

Tagasi üles