Eksperdid uurivad laeva tekkinud pragu

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartus pukkidel seisva laeva EVA-301 põhja alla kütusetanki tekkis 1. oktoobril silma järgi hinnates selline 30–40 sentimeetri pikkune pragu, millest lekkis Peipsisse 1400 liitrit kütust.
Tartus pukkidel seisva laeva EVA-301 põhja alla kütusetanki tekkis 1. oktoobril silma järgi hinnates selline 30–40 sentimeetri pikkune pragu, millest lekkis Peipsisse 1400 liitrit kütust. Foto: Margus Ansu

Peipsil hiljuti suure kütusereostuse tekitanud hüdrograafialaev EVA-301 seisab Tartus dokis pukkide peal ja nii on hästi näha kurja juur – pragu kütusetankis. Miks see tekkis, vajab veel uurimist.

Kas kütusetanki vigastus tekkis kuus aastat vanal laeval ehitusvea või Peipsi terava laine pärast, ei hakanud veeteede ameti hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja, peadirektori asetäitja Taivo Kivimäe eile oletama. «Sellise asja uurimine on pikk protsess,» selgitas ta.

Oktoobri esimesel päeval Peipsil mõõdistustöid teinud veeteede ameti hüdrograafialaeva EVA-301 ühest kütusetankist lekkis järve 1400 liitrit diislikütust, mis kattis ligi 90 000 ruutmeetrit.

Reostuse koristamine võttis kaks päeva ning politsei- ja piirivalveametil kulus pressiesindaja Martin Luige sõnul selle likvideerimiseks ehk absorbent-poomide ja reostuse utiliseerimise peale 7000 eurot.

Uurimine käib

Pärast juhtunut lasi veeteede amet oma jõul Tartusse sõitnud aluse kaldale tõsta ja tellis Eesti laevaehitusfirmalt neutraalse ekspertiisi, mis on nüüd valmis. Esmaspäeval käisid katamaraani tüüpi EVA-301 kere all vigastust uurimas Tallinna tehnikaülikooli metalliteadlased.

«Kui kõik materjalid on käes, siis läheb asi meie juurdlejate kätte,» ütles Taivo Kivimäe. «Enne novembrit ei saa midagi öelda.»

Ta lisas, et laevaehitajad on juhtunuga kursis. «Nad ei arva veel midagi, nad ootavad ekspertiisid ära,» märkis Kivimäe. «Õnnetus oli erakordne ja ootamatu. Tegu on uue laevaga, mis on tehtud spetsiaalselt Peipsi järvel sõitmiseks.»

Mis mõju on veeteede ameti laevalt Peipsisse lekkinud diislikütusel vee-elustikule ja järvele tervikuna, selgub pikema aja pärast, ütles pärast reostuse tekkimist Peipsist koos kolleegidega proove võtmas käinud Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur.

Neli päeva pärast juhtunut reostunud alalt viiest kohast võetud veekeemiaproovid näitasid, et neljas kohas ületasid naftasaadused vees piirnormi kaks korda: proovides oli naftasaadusi 20 mikrogrammi liitris, lubatud on 10 mikrogrammi liitris.

Kütuses leiduvate muude ohtlike ainete ehk ksüleeni, tolueeni ja benseeni kogused jäid võetud proovides alla määramispiiri.

Pikaajaline mõju

Vee-elustiku proovide tulemused ei ole veel selgunud. «Need võtavadki kaua aega,» selgitas Külli Kangur. «Tõenäoliselt on selle väga suurele alale levinud reostuse mõju vee-elustikule pikaajalisem ning väljendub raku tasemel, sigimises ja eluvõimes.»

Külli Kanguri sõnul tellis keskkonnaministeerium keskkonnauuringute keskuselt aasta lõpuni naftasaaduste ja teiste ohtlike ainete igakuise uuringu Vasknarvast, et näha, mis sünnib pärast reostamist Peipsi väljavoolus.

Mida võtab keskkonnaministeerium ette, et Peipsil tulevikus kütusereostusi vältida? «Õnnetusi päris ära hoida ei saa, eks neid ikka juhtub,» edastas ministeeriumi vastuse pressiesindaja Berit-Helena Lamp. «Pigem võiks tõrje võimekus Peipsil parem olla.»

Ta lisas, et vähem pole tähtis ka õnnetuste ärahoidmine, see tähendab, et laevad ja seadmed peavad olema töökorras.


EVA-301

• Soomes Uusikaupunkis Työvene OYs veeteede ametile ehitatud katamaraani tüüpi hüdrograafialaev EVA-301 jõudis Tartusse 2007. aasta mai keskel. Laeva garantiiaeg on nüüd lõppenud.

• Alumiiniumist kaksikkerega laev EVA-301 on 19,8 meetrit pikk ja 6,8 meetrit lai, aluse süvis on meeter.

• Laev maksis 22,7 miljonit krooni (ligi 1,45 mlj eurot), millest 75 protsenti rahastati Euroopa regionaalarengu fondist ja 25 protsenti riigieelarvest.

Allikas: Tartu Postimees

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles