/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/09/11/73313t1h87e4.jpg)
Tartu ülikooli sisekliinik osaleb Euroopa Komisjonilt üle üheksa miljoni euro toetust saanud projektis, mille eesmärk on välja töötada nanotehnoloogial põhinev liigeshaiguste diagnoosimismeetod.
Tartu ülikool hakkab välja töötama haiguste tuvastussüsteemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projektis määratakse kolme aasta jooksul kindlaks laboratoorsed markerid, mille põhjal vere- või uriiniproovist saaks avastada viiteid liigeses algavale haigusele. Tehnoloogia peaks aitama algavale osteoartroosile ja reumatroidartriidile jälile saada palju kiiremini ja täpsemalt kui seni. Sisekliiniku ülesanne projektis on uuel metoodikal põhinevat diagnoositehnoloogiat testida.
Tartu ülikooli laboratoorse meditsiini professori Agu Tamme sõnul pakkus rahvusvahelisel tasandil huvi Eesti kogemus põlveliigeste varajase osteoartroosiga. Töid alustati Tartus juba 2002. aastal ning kokku on sisekliiniku töörühma vaatluse all ligi 500 inimest vanuses 35-55 eluaastat.
«Me kasutame üksnes standardiseeritud meetodeid, olgu need siis küsimustikud, funktsioonitestid, senituntud biomarkerid või röntgenülesvõtted,» ütles Tamm.
Liigeskudedes avastatud muutused koos andmebaasis kirjeldatud haiguse kuluga annavadki usaldusväärse aluse haiguse varaseks diagnoosiks. «Hulk liigeste biomarkerite kandidaate on teada ning nende hulgast tuleb nüüd kolme aasta jooksul välja sõeluda need, mille määramine võimaldaks saada kõige selgema sõnumi liigeste olukorrast,» ütles Tamm.
Projektis osaleb koos Tartu ülikooli sisekliinikuga veel kaheksa ülikooli ja seitsme tehnoloogiafirma spetsialistid Šveitsist, Rootsist, Saksamaalt, Hollandist, Austriast ja
Kanadast.