/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2010/04/29/358098t1h87bf.jpg)
Kui suurvesi kord Ihaste kergliiklusteelt taandubki, ei tohi tee-ehitajad seal ometigi tööd jätkata luhal pesitsevaid linde kaitsva keelu pärast, mis kehtib juuli keskpaigani.
Ihaste rattatee ehitus ootab pesitsusaja lõppu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olukord on mõnevõrra tobe, möönis Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak, sest kergliiklustee kulgeb vahetult Ihaste tee kõrval. Ihaste tee on võrdlemisi tiheda liiklusega tänav, kus sõidavad ka liinibussid. Ihaste tee remontimiseks ei kehti lindude pesitsemise tõttu mingeid piiranguid.
Ihaste tee kõrval kulgev ja sellest 5-6 meetrit jõe poole ulatuval kergliiklusteel on mullatööd nüüdseks tehtud, vaja oleks peale vedada teetammi materjali, see tihendada ja asfalteerida. Praegu ei saa tööd teha ka sellepärast, et ala on üleujutatud.
Hilja vaielda
Haak ütles, et keskkonnaamet on lindude pesitsemise tõttu ehituskeelu seadnud 15. aprillist 15. juulini.
«Seal ei ole midagi vaielda, nemad annavad oma tingimused, mida peab täitma. See tee on Natura 2000 eelvaliku ala,» tõdes Haak. Ta ütles, et halb on see, et üks hooaeg läheb ratturitel raisku.
Samas rohuneppi, kellest selle alaga seoses kõige rohkem räägitakse, olevat nähtud kunagi ammu ja tänavuse üleujutuse tõttu ta seal pesitseda niikuinii ei saaks.
Keskkonnaameti Jõgeva ja Tartumaa regiooni kaitseplaneerimise spetsialist Kristel Tatsi ütles, et lindude pesitsemisega seotud ehituskeeld ei saanud ühelegi osapoolele tulla üllatusena, sest on kuupäevaliselt kirjas nii Ihaste tee ehituse keskkonnamõju hindamise aruandes kui ka sellesama tee ehituse tehnilises projektis.
Seejuures, nagu Tatsi osutas, on keskkonnamõju hindamise aruanne heaks kiidetud 2008 ja sellele on eelnenud kogu avalikustamine, mis ette nähtud.
Osalenud on nii rohelised, loodushuvilised, linnakodanikud, mitmed ametkonnad ja muud asjast huvitatud.
«Me ei tohi ära unustada, et tegu on Natura alaga ja loodava Ropka-Ihaste looduskaitsealaga,» ütles Tatsi. «Keskkonnaameti ülesanne on loodusväärtusi hoida. Et see kergliiklustee saaks tulla, oli toodud hulk leevendavaid meetmeid.
Häiriva mõju vähendamiseks linnustikule on öeldud, et ei tohi töid teha lindude pesitsusajal.»
Haak ütles, et kui keskkonnaamet leiaks võimaluse piirangut lühendada, küllap leiaks ehitaja võimaluse varem jätkata. Tatsi ütles, et piirangu aega saaks lühendada ainult uue keskkonnamõju hindamise kaudu, aga see võtaks rohkem aega, kui on praegune piirangu kestus.
Tatsi ütles, et küsimus pole ainult rohunepis, sest Ihaste luhal 2004. aastal tehtud linnustiku-uuringus määrati kindlaks 65 linnuliiki, neist 37 on liigid, kes Ihaste luhal pesitsevad.
Ta leidis ka, et lindudele mõjub sõidutee, kus liigeldakse edasi-tagasi, pole peatumiskohti ega parkimisalasid. Hoopis teistsugune häirimine kaasneb pinnase koorimise, täitmise ja asfaldipanekuga.
Sama piirang silla puhul
Tatsi lisas, et ka Ringtee silla ehitamisel tuleb lindude pesitsemise ajal arvestada samasuguse piiranguga.
«Tööde teostamise aja osas on soovitav vältida tee ja silla rajamist linnualaga piirneval lõigul lindude pesitsusajal, mis välistaks ehitusetapi häiriva mõju Ropka-Ihaste linnualale,» tsiteeris ta keskkonnamõju aruannet.
Ihaste-suunalise rattatee ehitus seisab ka Anne kanali ja Emajõe vahelisel alal. Seal ei ole linnustiku kaitsest tulenevaid piiranguid, kuid suurvee tõttu on pinnas ehitusmasinate kandmiseks liiga pehme.