Arhitekt Tiit Silla kavandatud vaateplatvorm Tartus Ülejõe pargis sai valmis, pargiteede uuendamine lõpeb selle nädala jooksul, kinnitas ehitaja.
Ülejõe pargis valmis vaateplatvorm
21. oktoober 2013, 17:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülejõe pargis pidi ehitus varasema plaani järgi lõppema juba suvel, kuid pikalt kestnud suurvesi ei lasknud teha kaldaäärseid töid ja uus tähtaeg on 25. oktooober. Nädalalõpu vaatepilt oli, et lõpetamata töid on pargi igas osas. Ladumata on osa sillutist, pooleli on haljastuse taastamine, paigaldamata on näiteks prügikastid. Viimastest olid pinkide kõrval üksnes alused.
«Firma oli väga rahumeelne ja kinnitas, et suudab hakkama saada,» ütles Tartu linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pool.
Sama ütles reedel ka ehitusfirma Sahkar TT projektijuht Arvi Kasvandik. «Sada protsenti on 25. oktoobril valmis.»
Ta selgitas, et peamiselt on pooleli veel haljastustöö. Sillutis on põhiosas maas. Üksnes ühes pargi servas, kus ehitaja ladustas materjale, oli tema sõnul 60 ruutmeetrit sillutiskive panemata.
Pooleli muljet süvendas aga vuukide täitmiseks kõnniteedele laiali raputatud liiv, mis oli segamini langenud lehtedega.
Mitu küsimust
Pargis tehtu on tekitanud mitu küsimust. Näiteks pinkide asukoht, mis ei ole sugugi valitud nii, et nendelt avaneks hea vaade Emajõele. Pool kommenteeris, et projekteerija pani need paika ja edasi keegi ei tegelenud. Europrojektis muudatuste tegemine oleks aga keeruline.
Ehitusala kõrval on jõkke murdunud puid, aga nendega ei ole midagi ette võetud. «Seal läks suhteliselt teravaks, et me lõhume kõik puud ära ja üldse hävitame pargi selle ehitusega ära. Siis proovisime teha nii, et ehituse käigus puid maha ei võta. Kui ehitus on valmis, siis tuleb võtta haljastusfirma, kes puudega tegeleks,» kommenteeris Pool.
Imestust tekitas, et Kaarsilla otsa juures lammutati tugev maakividest laotud kaldakindlustus, et siis samasugune tagasi laduda. Pooli selgitusel olid aga suurveed betooni alt pinnase ära uhtnud ja paari aasta pärast tulnuks see töö ikkagi ette võtta. Nüüd pandi alla geotekstiil.
Küsimusi tekitab ka Raatuse tänava sillutise ebatasasus. Seda on linn mõõtmas käinud ja vastus on, et see tuleb kohati uuesti laduda. «Seal on lohud sees ja kõigub. Kolmemeetrises lõigus ei või olla kõikumist rohkem kui mõned millimeetrid, praegu on sentimeetrid,» ütles Pool.
Raske objekt
Arvi Kasvandik ütles, et Ülejõe park on osutunud väga raskeks objektiks, kus on palju segavaid faktoreid. «Ühiskonna surve on väga tugev. Seal teevad järelevalvet nii insenerid kui ka linnakodanikud,» ütles ta. «Pluss inimesed, kes pargis lõhuvad ja laamendavad.»
Kasvandik ütles, et igal esmaspäeva on tulnud alustada jõest liiklusmärkide ja muude vahendite kaldale tõstmisega. Uusi märke on osta tulnud umbes 3000 euro väärtuses.
Septembris oli läinud kaduma 300 kilogrammi kaaluv geotekstiili rull, mis leiti lõpuks Raatuse tänava Comarketi parklast. Treffneri ausamba ette tuli graniitplaate tellida kolm korda, sest neli plaati lõhuti ära ja kuus varastati.
Kasvandik ütles, et vandaalide kartuses on ka plaan prügikastid panna alles viimasel hetkel.