Maaülikool müüb endist peahoonet

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaülikooli endine peahoone Kreutzwaldi 64.
Maaülikooli endine peahoone Kreutzwaldi 64. Foto: Kristjan Teedema

Eesti maaülikool katsub leida ostja Kreutzwaldi 64 majale, kus paiknes aastail 1996–2007 ülikooli peahoone ning kus praegu töötavad kõrgkooli haldusteenistus ja teised tugiüksused.

«See on seoses meie territoriaal-ruumilise arengukavaga,» selgitas maaülikooli rektor Mait Klaassen. «Muudame oma ülikoolilinnaku kompaktsemaks. Ülikooli nõukogu otsusega jätame endale alles vaid vara, mis on meile arengukava järgi obligatoorselt vajalik õppe- ja teadustöö tegemiseks praegu ja pikas perspektiivis.»

Kreutzwaldi 64 majja kolis maaülikool, toonase nimetusega Eesti põllumajandusülikool 1996. aastal Riia 12 majast, mida kasutavad praegu kõrgem sõjakool, lahingukool ning kaitseliidu Tartu malev. Riia mäel oli ülikool üle neljakümne aasta, alates 1954. aastast. Enne seda oli kolm aastat Laias tänavas.

Praegusse peahoonesse, Kreutzwaldi 1 paiknevasse endisse loomakasvatusinstituudi majja, mis valmis 1992. aastal, koliti kuus aastat tagasi.

Alghind alla miljoni

Eesti Maaülikool ootab ostuhuvilistelt Kreutzwaldi 64 kohta hinnapakkumisi 4. novembriks, kinnistu alghind on 960 000 eurot. Pidades silmas viimaste aastate kogemust, et mõnd kinnistut on maaülikool proovinud edutult müüa mitmel korral, pidas Mait Klaassen endise peahoone esimese müügikatse nurjumist üsna tõenäoseks.

«Kinnisvara müügid võtavad praegu aega, see pole buumi tõusujoon,» tõdes Klaassen. «Aga meil ei ole müügiga üldse kiiret, me pole planeerinud seda tulu kuhugi eelarvetesse. Riputasime müügikuulutuse üles ja vaatame, mida turg selle asja kohta ütleb.»

Klaasseni sõnul on enda äramajandamisega raskusi praegu kõigil Eesti ülikoolidel ning maaülikool pole erand. Kokkuhoidu tuleb otsida igast valdkonnast ning üks käegakatsutavamaid võimalusi on ebarentaablitest ruumidest loobumine. Muu hulgas aitab see kergendada laenukoormat.

«Aga see ei anna põhjust kiirustada,» rõhutas Klaassen. Ta pidas võimalikuks, et Kreutzwaldi 64 majas leiab endale pasliku kodu mõni riigiasutus või kool.

«Administratiiv- või koolihooneks on see päris sobilik,» leidis Klaassen, kelle kinnitusel on ehitis väga heas tehnilises seisus ega vaja üheski osas suuremat remonti.

Kui ostja leitakse ja müügileping sõlmitakse, on Klaasseni sõnul võimalik mahutada praegu Kreutzwaldi 64 majas töötavad haldusteenistus ja teised tugiüksused maaülikooli olemasolevaisse hooneisse. Kuhu sel juhul kolitakse, on Klaasseni sõnul otsustamata.

«Jooksete rongist ette,» lausus Klaassen, «aga võin kinnitada, et juurde ehitamise vajadust meil pole.»

Kreutzwaldi 64 maja keldris on 2007. aasta septembrist peale paiknenud ka maaülikooli mikromeierei, mida veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse ja -hügieeni osakond on kasutanud laboratooriumina õppe-, katse- ja arendustöös.

Müük otsustuskorras

Eesti maaülikool püüab samuti müüa otsustuskorras Harku vallas paiknevat endise eksperimentaalbioloogia instituudi 21-hektarist kinnistut. Esimest korda pani maaülikool selle kinnistu müüki 2011. aasta kevadel 1,38 miljoni eurose alghinnaga.

Otsustuskorras on müügis ka 6300-ruutmeetrine Kah­ru­nina hoonestatud kinnistu Võnnu vallas Ahunapalu külas.

Rektor Mait Klaassen ütles, et otsustuskorras lähevad müüki vaid kinnistud, mille avalik enampakkumine on vähemalt kaks korda nurjunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles