Soomlanna Marja Korpimäki ning käsitöökursuste korraldamise ja lõngade müügiga tegelev Margit Kulbin kutsuvad naisi moekaid mütse kuduma ja neid vähihaigetele kinkima.
Naised koovad heateo
30. aprill 2010, 09:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartumaal elav Marja Korpimäki tuli sellele ideele pärast seda, kui kuulis Oulu heategevuslikust kampaaniast, mille käigus Soome naised kudusid terve hunniku rõõmsavärvilisi mütse ning kinkisid need vähihaigusega võideldes juuksed kaotanud inimestele.
Marja Korpimäki võttis oma Eesti-kodus samuti vardad kätte, ja kui müts valmis sai, kaalus, kellele see viia. Sattus Alatskivi poodi ja nägi seal müüjat, kelle juukseid asendas pearätik.
See oli meeldetuletus, et keemiaravi ei säästa soengut mitte üheski riigis.
Marja Korpimäki otsis Tartu kaubamajas üles Liann Lõngade poe ja kõneles seal oma ideest. Äri omanik Margit Kulbin leidis, et nad tahavad õla alla panna. Ta oli Tartu südalinnas avanud just Lianni stuudio ning loomas kudumisklubi, kus huvilised ka juhendaja näpunäiteid kuuleksid.
Lisaks oli Margit Kulbinil endal veel teine mõte, mis mütsikudumise ideega hästi kokku klappis: leida inimesi, kes on nõus lastehaiglate mängunurkadesse nukutekke ja
-vaipu ning nukurõivaid kuduma.
Lõngad muidu
Mängunurkadesse sobivad tema sõnul hästi erksavärvilised akrüüllõngad ja neid pakub ta Lianni stuudios kudujaile tasuta.
«Mütsitegemiseks on vaja aga väga kvaliteetseid, naturaalselt pehmeid ja ihusõbralikke lõngu, mis on kallid. Neid saan ma vähihaigete mütsideks müüa 25-protsendilise allahindlusega,» sõnas ta. «Ka tasuta kursused on plaanis.»
Niisiis on Marja Korpimäki ja Margit Kulbini ideed põimunud üheks heategevaks kudumiskampaaniaks. Et selles kaasa lüüa, tuleb end registreerida. Kaasa võivad aga lüüa needki, kel endal lõngad kodus olemas ja kes õpetust ei vaja.
Vajasin nelja mütsi
Vähioperatsioonist toibuv Tiina Rebane, kes nüüd juba juukseid kammida saab, ütles, et mütsiidee on suurepärane.
Tema kudus endale sel talvel neli mütsi, sest ega ta kauplustes head valikut näinud. Mütse vajas Rebane sellepärast, et sobitada neid oma rõivastega.
«Mina kavatsen oma mütse suvel edasi kanda, kuigi otsest vajadust ju enam ei ole,» ütles ta. «Need lihtsalt tulid mul nii vahvad välja. Igaühele ei pruugi see töö aga käe järgi olla, seepärast lasku naised aga käia.»
Tiina Rebane märkis veel, et ta muretses endale ka paruka, aga tundis end selles ebamugavalt. «Ma kandsin seda ainult kolm korda, sellega on palav.»
Eelmisel nädalal käisid Marja Korpimäki ja Margit Kulbin oma mütsiideest Lõuna-Eesti Vähiühingu koosolekul rääkimas. Ühingu president Kaiu Suija kiitis mõtet.
«Varem oleme ühingus õppinud rätikute sidumist. Eks igaüks otsib seda, mis talle kõige paremini sobib. Me tahame ju head ja reipad välja näha ka siis, kui haigusega maadleme,» kommenteeris ta. «Kui tegija paneb neisse mütsidesse oma head soovid, siis ei ole see mitte ainult lihtsalt müts, vaid see aitab ka paraneda.»
Kudujate heategu
• Otsitakse inimesi, kes tahavad meisterdada mütse vähihaigetele ning nukutekstiile lastehaiglate mängunurkadesse.
• Teave telefonil 734 3424 või info@liann.ee.
• Valmis esemed viia 31. maiks Liann Lõngade poodi kas kaubamajja või Lõunakeskusesse.
• Juhendaja annab tasuta nõu 4. mail kell 18–20.15 Lianni stuudio kudumisklubis Tartus Ülikooli 1. Kaasa võtta vardad või heegelnõel.