Sotsiaaldemokraat Vladimir Iljitš Lenin kirjutas 1905. aastal ajalehte Iskra artikli «Millest alata?». Selles selgitas ta muu hulgas poliitilise agitatsiooni iseloomu ja parteilise kirjanduse olemust. Kogu bolševistliku õuduse ninameheks tõusnud Lenini teiste kirjatööde hulgas avaldati hiljem korduvalt ka toda artiklit. Kompartei üritas kuni hääbumiseni hoida raamatute kirjutajaid parteilise kirjanduse joonel.
Ilmar Särje uusimat, veidi enne valimisi ilmunud romaani lugedes – ja lugeda oli lõbus – torkas pähe mõte, et «Tiiu, talu tütrekene» on samuti parteilise kirjanduse teos. Muidugi mitte leninlikus mõttes, aga autori maailmavaateline seisukoht väljendub tekstis üsna teravalt. Peedu elanikuna kandideerib ta valimistel Elva linnavolikokku Reformierakonna nimekirjas. Selle partei peamine konkurent on olnud pikka aega Keskerakond. Tallinnas on keskerakondliku abilinnapeana töötanud riigikogulane Yana Toom. Esialgu oli tema nimi Jana Tšernogorova.
Ilmar Särje romaani peategelane on lesestunud Mats Talu. Ta elab Võrumaa tagumises otsas ja peab üksi mesindustalu. Mesinik leiab endale abilise Tallinnast heidikute varjupaigast, peseb saunas puhtaks, ravib terveks ja astub temaga lõpuks kristlikku abiellu.
Tolle tallinlanna nimeks on autor oma romaanis pannud Jaana Dom. Esialgu oli tema eesnimi Tatjana. Naine on umbkeelne, sest pealinnas on tema suhtlusring piirdunud venekeelsete inimestega, kuid Talu Mats õpetab talle juba aastaga selgeks eesti keele.
Imeline integratsioon! Lõpuks on kõik õnnelikud. Reformierakond samuti, sest Särg näitab romaanis Keskerakonnale kui heidikute suurlinna valitsejale koha kätte ja pakub välja ka positiivse programmi: esiteks – linnriigist päästab Eestit taluellu pöördumine, ja teiseks – eesti keel ja meel ei kao, kui leidub õigeid talumatse.