Loomakliinikus Felivet käivad kasse viljatuks tegevad lõikused märtsi lõpust saadik nagu konveieril. Tohter ei saa endale lubada pisimatki kasutut liigutust, sest päevaga peab ta suutma opereerida kuni 30 nurrujat.
Kassilõikuskampaania tõi kliinikule pingelise aprilli
29. aprill 2010, 13:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tavaliselt on umbes kolmandik meie patsientidest koerad ja kaks kolmandikku kassid, aga viimastel nädalatel oleme pidanud paluma koeraomanikke kas visiit võimalusel edasi lükata või pöörduda mõnda teise kliinikusse,» tõdes Feliveti arst Jana Paalandi kahe eilse operatsiooni vahel hingetõmbepausi tehes.
Eesti Loomakaitse Seltsi üle-eestilise kassilõikuskampaania tulemusel pandi Tartus tähtajaks, 18. aprilliks soodushinnaga operatsioonile kirja üle 900 kassi, kellest ligikaudu kaks kolmandikku on emased ja kolmandik isased. Kõige rohkem näugujaid, 18, on lasknud lõigata üks maapere.
«On tõsi, et selline pere vajab nõustajat ja julgustajat,» ütles Feliveti kliiniku assistent Kadri Puusepp. «Ise nad vaevalt sellise otsuseni jõuaks.»
Hind üle kahe korra all
Tavaliselt maksab isakassi kastreerimine umbes 500 krooni ja emakassi viljatustamine 1000 krooni. Tänu loomakaitse seltsi hangitud sponsoritele on kampaaniaga liitunud 21 kliinikut üle Eesti hindu vähemalt kolmandiku võrra alandanud.
Tartus ainsana kaasa lööv Felivet küsib vastavalt 200 ja 400 krooni.
Puusepa selgitusel on Felivet teinud palju tööd selleks, et saada soodushinnaga uinuteid ja antibiootikume.
Lõigata on Feliveti kliinikul jäänud poolsada kassi. Umbes 150 looma jääb viljakaks avastatud tiinuse tõttu. Puusepa jutu järgi oleks küll võimalik neidki opereerida, kuid siis tuleks omanikul maksta umbes tuhat krooni rohkem.
Lõikusele on toodud igas vanuses kasse. Ka selliseid, kel esimene innaaeg veel kogemata. Puusepa sõnutsi ei maksa tõsiselt võtta rahvatarkust, et emakassile on tervislik enne steriliseerimist vähemalt üks pesakond poegi ilmale tuua. Poeginud kass veritseb operatsioonil märksa rohkem, märkis Puusepp.
Tartu loomade varjupaiga perenaine Mairi Peiponen tunnustas loomakaitse seltsi kampaaniat eeskätt üldsuse harimise mõttes. Samas arvas ta, et lõviosa inimestest, kes oma loomi viljatustada viisid, on vastutustundlikud ja oleks seda teinud nagunii.
Hoolimatust jätkub
«Muidugi loodame, et selle aktsiooni tulemusel jääb tänavakasse vähemaks,» lausus Peiponen. «Tänagi (eile – toim) leiti Võru tänava kalmistu konteinerist surnult kolm vastsündinud kassipoega. Ja just oli telefonikõne: inimene pakkus meile seitset kassipoega.
Osa pooleteisekuusest, osa nädalasest pesakonnast.»
Neid kasse, kelle kontrollimatu sigimise lõpetamiseks on parim lahend viljatustamine, on Peiponeni hinnangul mitu korda rohkem, kui kampaania suutis hõlmata.