Kõrgem sõjakool on ainus taasloodud Eesti kaitseväe allüksus, kellel on oma, ametlikult kinnitatud, sõnadega rivilaul. Laulu konkurss oli aasta esimeses pooles, septembris salvestas selle Haaslava meeskoor, nüüd esitletakse seda avalikkusele.
Uljas rivilaul õpetab ühtsust
Tõsi, rivilaulud on ka Eesti ajateenijate õppeüksustel, aga need pole ametlikult kasutusel ja kaovad tavaliselt koos üksuse reservi minekuga.
Küsimuse peale, kuidas kõrgema sõjakooli poisid uue rivilaulu omaks on võtnud, naerab Riia mäel sõjakooli uksele vastu tulnud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste teabeohvitser kapten Kristjan Kostabi, et siin majas käivad asjad käsu peale. «Kui öeldakse, et tuleb laulda, siis lauldakse ja lauldakse rõõmuga,» ütles ta.
Ühtegi rivilaulu rõkkavat kadetti Tartu Postimehel lõuna paiku sõjakoolis tabada siiski ei õnnestunud. Käimas oli õppetöö klassides. Ent sõjakooli ülema ja rivilaulu valmimise idee autori kolonelleitnant Mati Tikerpuu sõnul on kursuste ülematele laul kätte antud koos käsuga kursuslastega seda harjutada.
Uuel laulul vana viis
Rivilaul valiti konkursil siiski koostöös kadettidega. «See otsustati koos õppuritega, et jah, meile see laul meeldib ja meile meeldiks selle järgi marssida ka väljaspool maja,» rääkis Tikerpuu, kuidas kuuest konkursile laekunud laulust just vanemveebel Helari Pilve laulsõnad välja valiti.
Vanemveebel Pilve ütles, et laulule sõnu kirjutades pidas ta silmas eelkõige kooli väärtusi, sümboolikat ja vaimu. Paarkümmend aastat kaitseväes on andnud talle enda sõnul hea arusaamise, mida kadetid tunnevad ja mis neid motiveerib.
Ülekaitseväelisel konkursil oli osalejatele ette antud marsiviis, millele tuli kirjutada sõnad. Tegemist on 1919. aastal avaldatud instrumentaalpalaga «Eesti Sõjakooli marss». Selle autor on esimese suurtükiväepolgu orkestrijuht kapellmeister August-Heinrich Arro.
«Kuna viis oli olemas – see on fantastiliselt hea rütmiga lugu – oli konkursi kriteeriumiks, et rivilaulu sõnad peavad selle viisiga kokku sobima,» selgitas Tikerpuu. Tema sõnul valiti see viis ka seetõttu, et rõhutada sõjakooli väärikust ja pikka ajalugu.
Lauldakse uhkusega
Lisaks praktilisele väärtusele – aidata hoida liikuval üksusel marsisammu – peab Tikerpuu rivilaul puhul tähtsaks ka seda, et see süstib õppuritesse ühtekuuluvustunnet. Tema sõnul antakse koolis parimat võimalikku sõjalist juhtimisalast kõrgharidust ning ühtsustunne ja moraal on selle juures väga olulised.
«Kui me räägime konkreetsest rivilaulust, siis iga kadett peaks tundma, et see on selle kooli laul ja ta laulab seda uhkusega,» ütles Tikerpuu.
Novembri keskpaigas toimub kõrgemas sõjakoolis rivilaulu laulmise konkurss, kus 161 kadetti kursuste kaupa üksteisega laulmises mõõtu võtavad. «Hindame, kes laulab uljamalt või kõvemini või lisab esitusse mingi kolmanda nüansi,» lausus Tikerpuu
Linnaruumis võib kuulda kõrgema sõjakooli kadette oma uut rivilaulu laulmas alles vabariigi aastapäeva paraadil Pärnus. Tartus kuuleb seda 3. aprillil kõrgema sõjakooli aastapäeval.
Kõrgema sõjakooli ametlik rivilaul
1. On Tartu linnas kool,
kus õppuriks kadett,
kes peagi juhib sõdureid,
tal selge etikett.
Me väärtustame ausust
ja vaprust, ustavust,
kolm aastaringi õpinguid
ning ohvitser saab Sust.
Ref: Me lipul tõrvik, mõõgad,
uhke trikoloor.
Nüüd hüüdkem täiel rinnal,
elagu me Sõjakool.
2. Kord võõra võimu alt
end lahti murdsime,
sai loodud Eesti Vabariik,
ei tulnud kergelt see.
Just «Eesti Kodu Kaitseks»
meil lipu kirjaks nüüd,
taas valmis relvi haarama,
kui kõlab sarve hüüd.
Ref: Me lipul tõrvik, mõõgad,
uhke trikoloor.
Nüüd hüüdkem täiel rinnal,
elagu me Sõjakool.
3. Meid ühte liidab siht,
meil kaitsta Eesti pind,
me vande andnud oleme,
on kõrge selle hind.
Meist kindlalt kõik on valmis
koos seisma Eesti eest,
kui tarvis läbi läheme
nii tulest kui ka veest.
Ref: Me lipul tõrvik, mõõgad,
uhke trikoloor.
Nüüd hüüdkem täiel rinnal,
elagu me Sõjakool.