Teadlased pärivad aru

Tartu Ülikooli sambad Foto: Sille Annuk

Tartu ülikooli ametiühingu aktiivse liikme Raik-Hiio Mikelsaare eestvedamisel kutsus ühing kokku ülikoolide teadlased, et arutada teaduse rahastamise üle. Koosolekul otsustati esitada arupärimised rahastuse kohta ülikoolide rektoritele.

Koosolekul pakkusid peamiselt kõneainet Eesti Teadusagentuuri institutsionaalsete uurimistoetuste eelotsused.

Enne koosolekut olid teadlased valmis läkitama avaliku pöördumise Eesti riigijuhtidele, et peatada teadusagentuuri haridus- ja teadusvaenulik tegevus. Ent diskussiooni käigus jõudsid ametiühingu kokkukutsutud arutelukoosolekul osalenud kümmekond Tartu ülikooli ja maaülikooli teadlast üksmeelele, et hoopis ülikoolid on teadlaste seas tekitanud ebatervet konkurentsi.

Eelistatud on suuremad

Koosolekul viibinud teadlased väljendasid pettumust, et uue rahastamissüsteemi järgi jagatakse väiksemale hulgale teadusteemadele suuremat raha. Kusjuures eelistatud on just suuremad töörühmad.

«Praegune süsteem on hukatuslik, sisuliselt toimub teadlaste lahtilaskmine,» ütles Mi­kelsaar koosolekul. Tema hinnangul tuleks katastroofi vältimiseks rahajagamise süsteem ümber teha, sest ühtede teadussuundade eelisarendamine tähendab teiste väljasuretamist ja teadlaskonna kokkukuivamist. Teadlased leidsid, et raha tuleks instituutide vahel jagada ühtlasemalt.

Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm ütles, et teaduse rahastamise aluseks on kvaliteet. «Selle aluseks ei saa olla võrdsus,» märkis ta.

Kirmi sõnul on Eesti teaduse rahastamises suundumus terviklahenduste poole. See tähendab, et varem pidid teadlased näiteks ravimi väljatöötamiseks kombineerima rahastust eri allikatest väikeste osade kaupa: «Reformi üks mõte oli pakkuda terviklahendusi. Suundumus on, et olulised teemad saaksid kogu finantseeringu ühest kohast.»

Mis saab edasi

TÜ ametiühingu esimehe Aleksander Jakobsoni sõnul koostab ühing peagi rektorile arupärimise selle kohta, mida võtab ülikool ette nende teadlastega, kes institutsionaalset uurimistoetust oma teemale ei saanud, ja kuidas on ülikool uue teadusrahastus­süs­teemiga rahul. Tema sõnul teevad sama ilmselt maaülikooli teadlased.  

Kirmi sõnul ei saa ülikool teadusagentuuri institutsionaalsete uurimistoetuste eelotsuste üle kurta. «Täpsed analüüsid on meil veel tegemata, aga üldpildi järgi ei saa öelda, et mõnele valdkonnale oleks liiga tehtud,» ütles ta.  

Koosolekul avaldasid teadlased ka nördimust, et neid pole kaasatud teadusrahastuse reformi aruteludesse ja neid on jäetud teavitamata olulistest muutustest töökorralduses. Viimasega viitasid teadlased sellele, et teemade sulgemine toob kaasa teadlaste jäämise tööta.

Tartu ülikooli teadusprorektor sellega aga ei nõustunud. Tema sõnul olid teadlased kaasatud reformi väljatöötavatesse töörühmadesse ja neid on pidevalt teavitatud ka rahas­tussüsteemi muutustest ning institutsionaalsete uurimistoetustega seonduvast.

Kirm ütles, et ka ülikooli senat on teadusrahastamist sel aastal arutanud kuuel korral ja need protokollid on avalikud. Seega ei saa väita, et teadlased oleks jäetud teadmatusse.

Kirm lisas, et teadustöö Eestis on projektipõhine ja teadlaste lepingud tähtajalised. «Teadlaskond muutub pidevalt, teatud aja jooksul osa teemasid sulgub ja avatakse uued,» rääkis Kirm. Ta pidas igati normaalseks, et teadusraha jagub konkurentsivõimelistele uurimisrühmadele.