Valitsus võttis Kirikuraba kaitse alla

Loodavat Kirikuraba kaitseala Jõgevamaal ümbritsevad põllud ning majandusmets. Metsistele jääb siiski sadu hektareid põlislaant, kus rahulikult pesitseda ja oma elu elada.

FOTO: Margus Ansu

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks metsiste püsielupaigana tuntud Kirikuraba looduskaitseala laiendamise Jõgevamaal ning kinnitas uue kaitse-eeskirja.

Metsis on elupaiga olude suhtes tundlik ning lindude vähimgi häirimine mõjutab otseselt nende pesitsemise edukust, kinnitavad ornitoloogid. Metsise edasine käekäik sõltub otseselt Eesti metsade majandamise viisist ning eriti halvasti mõjuvad neile metsas tehtavad lageraied ja kuivendus. Seetõttu on oluline, et meie metsade suurima kanalise esinduslikud elupaigad oleksid kaitse all, vahendas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.

2010. aastal registreeriti Kirikuraba metsise mängualal neli kukke. Nelja ja enam kukega mängu loetakse juba suureks mänguks ning just seetõttu on Kirikuraba metsise mänguala ja pesitsuspaik väärtuslikud. Lisaks metsistele elavad Kirikuraba looduskaitseala piirkonnas ka  kanakullid.

Loodavast Kirikuraba kaitsealast on suur osa olnud kaitse all alates 2005. aastast, määrusega muudetakse kaitstava loodusobjekti tüüp looduskaitsealaks ja kaitstavat ala laiendatakse. Moodustatav kaitseala hõlmab osaliselt Natura võrgustikku kuuluva Kirikuraba loodusala.

Kaitseala asub Jõgeva maakonnas Puurmani vallas Kirikuvalla ja Tõrve külas ning Tabivere vallas Sortsi külas. Võrreldes senise püsielupaiga pindalaga (346,5 ha) suureneb looduskaitseala pindala 444,5 hektarini. Suurem osa kaitsealast on riigimets, kümmekond hektarit kuulub ka eraisikutele.

Metsiste arvukus on viimastel aastatel nii Eestis kui ka Euroopas vähenenud. Eestis pesitseb viimastel andmetel 1200–2000 metsisekukke ja kaitse all on nüüdsest kokku 159 püsielupaika.

Tagasi üles