Lukas: TÜ peab täitma rolli, mis talle rahvusülikoolina kuulub

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli peahoone
Tartu Ülikooli peahoone Foto: Margus Ansu.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas rõhutas, et Tartu Ülikool peab võtma endale kohustused, mis talle rahvusülikoolina kuuluvad, peab olema konkurentsivõimeline rahvusvaheline ülikool ja peab kaitsma rahvusülikooli funktsioone.

Lukas rõhutas ETV saates «Foorum», et ei toeta tegevpoliitikute kaasamist ülikooli juhtimisse.

«Küsimus on, kuidas me sisustame seaduses praegu oleva rahvusülikooli mõiste - ainult mõistena pole sellel seaduses mõtet, ülikoolil peaks olema konkreetne roll ja vastutus teatud asjade eest, mis Eesti on ühiskonnas unikaalsed,» leidis minister.

Ta tõdes, et ülikooli praegune juhtimismudel on ministeeriumile väga mugav. «Praegu riik suunab läbi koolitustellimuse ülikoole. Kui muudetakse ülikooli juhtimisstruktuur avatumaks, siis saab enam ühiskonna liikmeid hakata kaasa rääkima ülikooli juhtimises. Praegu on rektoraat postkontori rollis, vahendades koolitustellimuste raha teaduskondadele,» kirjeldas Lukas.

Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud avaldas kahtlust, kas välja käidud Tartu Ülikooli juhtimismudeli uuendus muudab ikka ülikooli juhtimist avatumaks. «Rektor saab väga suure võimu ega vastuta enam ülikooli pere ees ning kas riigi määratud 11 nõukoguliiget ülikooli juhtima annab seda efekti?» kahtles Raud.

«Organisatsioonil peab olema strateegiliste otsuste tegemise kogu, praegune TÜ nõukogu on aga pelgalt esinduskogu - sellelt ei saa finantsotsuseid nõuda, mis võivad minna omaenda kolleegide vastu, mistõttu duaalne juhtimissüsteem on vajalik,» tõdes Tartu Ülikooli õppeprorektor Kristjan Haller.

Ta meenutas ka, et seaduse järgi on Tartu Ülikool olnud rahvusülikool alates 1995. aastast. «Eesti ülikoolide vahel peab olema olemas konkurents, aga ei tohiks olla rivaliteeti, ei tohiks olla Eesti ülikoolide vahel dubleerimist.»

«Eesti ülikool võiks koosneda mitmest juriidilisest isikust, kes on omavagel kokku leppinud teatud protseduuride ühtsustamises. Ühe juriidilise isikuna ei annaks Eesti ülikool ilmselt suurt efekti, seda oleks pealegi väga raske rektoril juhtida,» leidis Raud ühtse Eesti ülikooli ideest.

«Võiks olla näiteks üks õppeinfosüsteem, miski ei takista seda juba praegu,» tõi ta näite protseduuride ühtsustamise kohta.

«Kõrgharidusmaastikul on muljetavaldavalt palju institutsioone, põletavaim on see, et kõik tahavad kõigega tegeleda alates kutseharidusest doktoriõppeni,» tõi Haller välja suurima probleemi.

«Konkurents üliõpilaste pärast on ja jääb,» kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp ning haridusminister Lukas lisas, et jääb ka konkurents õppejõudude pärast.

«TÜ-le soovin edu duaalse juhtimismudeli rakendamisel, see on igati asjalik,» kinnitas Kübarsepp.

Saate esimesele küsimusele, kas Eesti ülikoolides saab hea hariduse, vastas jaatavalt 77,6 protsenti ning eitavalt 22,4 protsenti saatesse helistanud vaatajatest. Saate teisele küsimusele, kas Tartu Ülikool peaks saama rahvusülikooli staatuse, vastas jaatavalt 70,8 ning eitavalt 29,2 protsenti helistanutest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles