Vaimuhaiglas käib elulähedane draama

Raivo Adlase lavastuse kesksetes osades on Julia Laffran­­que (paremalt), Piret Kuub ja Aire Pajur. Foto: Andres Ehrenpreis

Maimu Bergi värskemaid näidendeid «Vene rulett» ja «Euroopasse! Euroopasse!» peetakse vaimukateks ja huvitava süžeelahendusega draamatekstideks.

Mõningate tekstiliste iseärasuste tõttu pole need kaks draamateost lavastajate hulgas erilist tormijooksu põhjustanud.

Raivo Adlas võttis aga Bergi esitatud väljakutse vastu, tuues Vilde Teatri trupiga Tartus endises vaimuhaiglas Staadioni tänavas vaatajate ette kurbhumoorika «Euroopasse! Euroopasse!». Nagu öeldakse, julge hundi rind on rasvane.

Näidend saab alguse ametniku ja pensionäri vestlusest. Viimane kaebab, et tema kortermajas peetakse bordelli. Aja möödudes lisandub teisi tegelasi, kes on kurikuulsa kortermaja ja selles aset leidvate sündmustega seotud.

Elulised karakterid

Astunud viimaste vaatajate hulgas Staadioni tänava hoones asuvasse mänguruumi, ei saa ma lahti kummalisest tundest. Näitlejad liiguvad tavalise vaataja kombel ruumis ringi. Ühtäkki hakatakse saalis viibivatele inimestele vastuvõtuaegu määrama. Just nagu päris.

Üsna märkamatult alanud etenduse juhatab sisse Mina, keda mängib Julia Laffranque, ja Aire Pajuri kehastatava Tema vaheline elav jutuajamine.

Et Laffranque töötab reaalses elus riigikohtunikuna, siis on ametnike poole pöörduvate inimeste probleemid talle kindlasti tuttavad. Vahest just seepärast on tema loodud ametniku roll nii elulähedane ja kaasahaarav. Parajas koguses irooniat lisab tooni.

Seistes päevast päeva silmitsi võõraste muredega, peab Mina ka oma probleemidega hakkama saama. Osavalt toob Laffranque esile tegelaskuju ängid ja hirmud, mis leiavad väljenduse eeskätt silmade kaudu.

Pajuri näitlejatöö ei jää Laffranque’i omale alla. Naine, kellel on kotis vetsupump ja gaasimask (ei või iial teada, millal neid veel vajab läheb), tundub algul üsna veider, kuid seda ainult hetkeks.
Oma vanusega võrreldes tuleb Pajuril kehastada tunduvalt eakamat naist. Et väliselt end väga ei ole muudetud, kujuneb oluliseks eelkõige sisemine muundumine. Ta rõhutab pensionäri ülimalt erutatud seisundit rahutu ja lõppematu jutumulinaga, ent see ei muutu etenduses tüütavaks.

Tekkisid kahtlused

Pidev kontakt publikuga välistab tähelepanu hajumise. Ka saalisistujaid, kellel on muresid, julgustatakse ametniku poole pöörduma. Erinevalt viimasest ei jäta ülejäänud lavalviibijad selleks aga vähimatki võimalust.

Mida rohkem sündmused edasi kulgevad, seda ebaselgemaks pilt muutub. Lõpu poole ilmnev kerge kalduvus hullumeelsusele lööb kõikuma seni üles ehitatud alustalad.

Esialgu olin ma veendunud, et kogu etenduse tegevus toimubki ühe riigiametniku vastuvõturuumis. Nähes tegelasi mööda endise vaimuhaigla koridore ringi uitamas, taustaks kurjakuulutav naer ravipalatitest, tekkisid kahtlused. Kas vaatajate ees viibivad tegelased on tõesti need, kelleks me neid kogu aeg pidanud oleme?

Maimu Bergi näitemäng
• Maimu Bergi kurbhumoo­­rikas näidend kahes vaatuses «Euroopasse! Euroopasse!» («European Dream») esietendus 17. aprillil Tartu endises vaimuhaiglas.
• Lavastaja Raivo Adlas, kunstnik Ene Luik-Mudist.
• Mängivad Julia Laffran­­que, Aire Pajur, Piret Kuub, Oleg Želudkov, Matti Linno, Andres Murd­­vee, Peeter Novo­­selt­­sev ja Vjatšeslav Kislitsin.
• Järgmised etendused on 29. aprillil ning 3., 5. ja 9. mail kl 19 Staadioni 48.