Jah, suurt lõdvakslaskmist ei saa olla. Et keegi tuleb laagrisse viis kilo ülekaalus või niisuguses seisus, et ei jõua 15 kilomeetrit joosta. Või kolm tundi rattaga sõita, või et jõunäitajad oleksid oluliselt langenud. Sellist asja ei saa olla.
Mis aeg sulle kui peatreenerile praegu on?
Aasta kõige pingelisem aeg. See on aeg, kus tuleb analüüsida eelmist hooaega, kus tuleb kokku saada järgmise hooaja eelarve tulude pool. See tähendab pingelisi läbirääkimisi meie suusaliidu peasponsoritega, siis suursponsoritega. Sealt allapoole tulles meie järelkasvustruktuuride sponsoritega, veel allapoole tulles meeste isiklike sponsoritega.
Kas kõik sponsorid jätkavad?
Ma ei saa öelda, et kõik, aga enamik jah.
Ütlesid, et teed hooajast kokkuvõtteid. Vancouveri olümpiast on paar kuud möödas. Mis läks hästi, seda me teame. Aga mis on Eesti suusatamise suurimad probleemid, mida Vancouver meile näitas?
Vancouveri analüüsi tuleks nüüd, kui on kaks kuud möödas, teha rahulikult ja emotsioonivabalt. Kui läks väga hästi, nagu Torino olümpiamängudel, siis kirjutasid meediaväljaanded, et Eesti on suusatamise suurriik. Rahustasin kõiki, et Eesti ei ole, ja meist ei tule kunagi suurriiki, oleme seal kusagil keskel.
Me esinesime Vancouveri olümpial viletsalt, kui võtta nii, nagu praegu on moes öelda, et jätame selle Kristina Šmigun-Vähi medali kõrvale...
Kui selle ära võtame ja Veerpalu kuuenda koha ka, siis esinesime viletsalt. Iseasi, et väikene riik võidaks olümpial rohkem kui ühe medali, see on hullude eestlaste - minu sealhulgas - soovunelm. Praegu oleme suusatamises ka keerulises olukorras. Heas mõttes, aga ka jutumärkides tänu Andrusele, Kristinale ja Jaagule, kes on lati ajanud hirmkõrgeks.