Supilinlane Ergo-Hart Västrik ütleb, et väiksed praktilised asjad on need, millega ta hästi hakkama saab. Näiteks kahe kastekannu ja labida viimine Kroonuaia silla juurde.
Ergo-Hart Västrik naudib koosolemist
26. aprill 2010, 12:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neid labidaid ja kastekanne oli laupäeval Kroonuaia silla juures vaja muidugi metsanädala puu istutamiseks ning selleks, et Supilinna platsifestival ilusa sündmusega alata võiks, ning lõpuks sellekski, et president Toomas Hendrik Ilves oma käed mullaseks saaks.
Tartu Ülikoolis võrdleva rahvaluule osakonnas vanemteaduri toolil istuva Ergo-Hart Västriku puhul tähendasid praktilised asjad neil päevil aga muudki: Supilinna koristustalguliste vaimu ülalhoidmist ja ise innukalt koos lastega rehitsemist, paljude asjade festivalipäevaks platsile toomist, õhtuseks rahvastepalliturniiriks piiride maha märkimist, lõkketegemist ning lõpuks jälle asjade kokkupanemist ja äraviimist.
«Ühised teod seovad,» ütleb Ergo-Hart Västrik ning väidab, et armastab oma kodu iga nurka. Ja see kodu on temal palju suurem kui näiteks Herne tänava maja teisel korrusel asuv korter, kus ta perega juba kümme aastat elab.
Ergo-Hart Västrik on tegelikult Tallinnas Mustamäel üles kasvanud poiss, kes kõik lapsepõlvesuved on veetnud hoopis vanavanemate juures Läänemaal.
Kuid läks nii, et pärast Tartu Ülikooli folkloristikat õppima tulemist ta siit linnast enam ära ei saanudki. Leidis endale abikaasa Veinika, kaitses oma magistri- ja doktoritöö ning sai kolme lapse isaks.
Ergo-Hart Västrik ütleb, et kui ta 15-aastane tütar Reti mõni aeg tagasi muretses, et miks neil ei ole kodus kõik nii ilus kui teistel, et miks nemad peavad elama sada aastat vanas majas, kus ei tehta isegi mitte euroremonti, siis nüüd on Reti rahunenud. Tüdruk olla kinnitanud, et on väga õnnelik, et neil on just selline kodu ja just Supilinnas.
Ergo-Hart Västrik märgib, et kodu saab tõeliselt omaks vaid siis, kui teed selles iga sentimeetri ise korda ning eriti veel siis, kui niidad ise ka oma hoovis rohu, sõbruned naabritega, taastad aia ja sätid paika kõnnitee äärekivid.