Minu ja elukaaslase kodu asub ühe maja esimesel korrusel, milles umbes seitse aastat tagasi sõelusid kliendid ja kõlises kassaaparaat.
Elan poes poodideta paigas
23. aprill 2010, 16:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Magamistoa rajasime selle kaupluse laoruumi tagumisse otsa ja kabineti ehitasime esimesse otsa. Lao keskele mahtus vannituba.
Süüa teen ma tolle endise kaupluse peremehe kabinetis ning elutuba, kus võib 12 inimest korraga laua taha panna, on ka ikka seesama kabinet.
Ruumide planeering selles kaupmehe majas lihtsalt oli sedavõrd edev ja avar. Vana projekt ütleb, et alles teisel ja kolmandal korrusel paiknesid kaupmehe enda eluruumid.
Ühel aastal sattus hoone esimene korrus aga kiiresse müüki ja nii see meie kodu alusmaterjaliks saigi.
Niisuguses hoones elades mõtlen vahel, et Uus-Ihaste on küll pealtnäha jõukas, kuid murrangulisi, ambitsioonikate lootuste ja nende purunemise aegu on sealsed elanikud pidanud üle elama palju rohkem kui kusagil mujal. Ihastesse võid oma raha ja laenud küll tuua, aga seal raha teenida on kunst.
Ihastes pinnal püsida soovivatest kauplustest on linna ettevõtlusosakonna andmetel teada näiteks järgmist. Aadressil Kasesalu 6 on tegutsenud Lõkketule osaühingu kauplus Anni kuni 2002. aasta lõpuni.
Samal aadressil jätkas tegevust aktsiaselts Rain toidukaupade kauplusena, hiljem jookide kaupluse ja taara kokkuostukohana ning lõpetas tegevuse hoopis 2006. aasta sügisel.
Aadressil Koorti 2 tegutses ASi Vilno toidu- ja esmatarbekaupade müügipaviljon, mille tegevus kestis maikuuni 2003.
H. Mugasto tänaval aga alustas 2002. aastal toidupoega osaühing Nune, kes lõpetas tegevuse 2003. aasta lõpus. Praegu on Ihaste Tartu ainus kauplusteta linnaosa.