Tüdruk ja hobune

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karolin Valge ja ta Gracia.
Karolin Valge ja ta Gracia. Foto: Sille Annuk

Kui Ihaste tüdruk Karolin Valge (14) ei ole koolis, siis on ta Ihaste tallides. Kas hobust puhastades, teda sõiduks valmis seades, platsil koolisõitu tehes või temaga hüpates.


«Hobusel on nädalas vaid üks päev, kus ta midagi ei tee,» ütleb tüdruk.


Karolin tõmbab harjaga jõuliselt üle suksu kaela nii, et väike tolmupilv sellest üles kerkib. Kuueaastane sporthobune Gracia on tema isiklik suksu.



Gracia toodi aasta tagasi Lätist kolmeks nädalaks Ihaste tallidesse. Siit pidi ta edasi Soome saadetama. Loom oli kindla omanikuta ja müügiks, kõhn, nii et ribid paistsid.



Ihaste tallide trennihobuseks ta hästi ei sobinud – noor, koolitamata, liiga kiire, natuke närviline. Igaüks temaga hakkama ei olekski saanud. Aga Karolin Valge sai. Napi kolme nädalaga sulasid need kaks kokku nagu sukk ja saabas.



Karolini maa- ja loomasõbralike vanemate rahakotirauad läksid seda nähes lahti ja nad ostsid Gracia tütrele ära. Ambitsioonika usuga, et neist mõlemast saavad tulevikus head võistlussportlased.



Karolin on Graciaga juba aasta aega tööd teinud. «Tal on üldiselt hea iseloom,» märgib ratsutaja. «Samas, kui midagi ikka ei meeldi, siis seda ta vaid enda teada ei jäta.»



Karolin Valge elab Vana-Ihastes Elulõnga tänaval. Tüdruk on hobuseid vaatamas käinud ja võistlusi jälginud juba väikesest peale. Kuni ükskord tuli trenni. Nüüd saab sellest kolm aastat.



Karolini ema Kairi Valge on niisuguseks kujunenud eluga Ihastes päris rahul. «Mu tütar on minust viie minuti kaugusel ja mitte kuskil kaubanduskeskuses aega surnuks löömas,» sõnab ta. «Ja see hobune on terve meie pere rõõmu allikas.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles