Ihaste sündis looduseihalusest

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Graafika: Artur Kuus, Kaido Linde

Nii palju metsa, niitu, sood ja luhta kui Ihastes pole üheski teises linnaosas. Ihastes paneb mõni väärtuslik taim elamuehitusele piduri peale nagu naksti.


Ihaste tee äärde rajatavat pooleliolevat kergliiklusteedki, mis praegu on vee all, saab edasi ehitada alles 15. juulist. Mitte et vesi seal nii kaua püsiks, vaid keskkonnaamet ei luba ehitusmüra teha enne, kui luhal pesitsevad linnud on oma pojad välja haudunud ja lennuvõimeliseks kasvatanud.



Ihastelane ei imesta üle tee jooksva rebase ega rõduserva all popsutava siili üle. Põnevaid elukaid on seal muidki. Zooloog Matti Masing loetleb ridamisi kaitsealuseid pisiimetajaid, olgu nendeks siis tiigilendlane, veelendlane, pruun-suurkõrv või põhja nahkhiir. Lisab terve nimekirja kahepaiksetest, sisalikest ja konnadest.



Ihaste on looduse mõttes sedavõrd väärtuslik kant, et igale metsavälule muruniidukiga peale trügida ei maksa. Nii võib barbaarsel kombel kaduma minna männitukkade vaheline väärtuslik välu koos oma kanarbike, nõmmtarnade, kassikäppade ja -ristikutega. Loodusehoidjate silmis ongi ohtu sattumas ilus kooslus ühel puhkealal Hipodroomi tänava lähedal.



Ihaste vana osa koos oma taime- ja linnunimedest inspireeritud tänavatega sündis tänu tartlaste looduseläheduse ihalusele ehk tänu sellele, et enam kui 40 aastat tagasi otsustati see piirkond aianduskooperatiivideks välja mõõta.



Uus-Ihaste tekkis palju hiljem. Veel 1980. aastate esimesel poolel laiusid seal Luunja sovhoosi porgandipõllud. Aga 1983. aastal kinnitati sellelegi piirkonnale detailplaneering, mille esialgne visand nägi ette tihedas asetuses korrus- ja ridamaju ning vaid viiendiku ulatuses eramaju.



Uus-Ihastesse planeeriti koguni perspektiivikas keskus  klubiruumide, apteegi, arsti- ja korrakaitsepunkti, sidejaoskonna ja hoiukassaga – kõige sellega, mida seal praegu ei ole. Kahe Ihaste piirile pidid tulema kool ja lasteaed, Lohkva tee äärsesse männimetsa karjääri tribüünidega vabaõhulava ja tuleplats.



Esimesed ridamajad Starkopfi tänaval ja Pallase teel sündisidki elanike ühistest vahenditest kollektiivse ehituse käigus. Mis muusse puutub, siis kõik ei läinud päris nii.



Ihaste arvudes


• Ihaste pindala on 425 hektarit. Ihaste on suurem kui Tammelinn või Ropka.



• Ihastes hõlmavad haljasalad enda alla üle poole linnaosa pindalast.



• Ihaste asustustihedus on 487 inimest ühel ruutkilomeetril ehk inimesi elab seal kümme korda hõredamalt kui Annelinnas.



• Tartu linna elanikest elab Ihastes 2,1 protsenti.



• Ihaste jaguneb Vana- ja Uus-Ihasteks.



• 1968. aastal jagati Vana-Ihastes 28 aianduskooperatiivile laiali 745 krunti. Ihaste aianduskooperatiivide planeeringu autor on Maie Ilumäe.



• Uus-Ihaste tänavad on nimetatud Pallase koolkonna kunstnike järgi. Idee kuulub endisele Tartu peaarhitektile Raal Kivile ja kunstiajaloolasele Enriko Talvistule.



• Ihastes ei ole kauplusi. Ihaste on ainus linnaosa, mille elanikest ei ole kellelgi 300 meetri raadiuses ei kooli, lasteaeda, perearstikeskust ega apteeki.



47 hobust elab Ihaste tallides. Ratsutamis- ja hobuteraapia tundides käib 150–200 last. Mängida saab ka golfi ja võrkpalli ning lasta vibu.


• Pallase puiesteele on rajamisel laste mänguväljak, mis peaks avatama tänavu 1. juunil.



• Uus-Ihaste elanike initsiatiivil rajati 2000. aastate algul Bajadeeri park, mida hoiavad korras elanikud ise.



• 1980. aastate lõpus Pal­la­se puiesteele ehitatud Ihaste hotell on suletud ja 7 miljoni krooniga müügis.



• Ihaste hotelli vastas kerkivad uued müürid, millest kuuldavasti peab saama squash’i-klubi.



• Ihaste elanikel on registreeritud 138 koera. 



• Ihaste üks pikantseid fakte on, et 2005. aastal suleti Wiiralti tänavas lõbumaja. Prostitutsiooni vahendamises tunnistasid end süüdi maja omanik ja neli taksojuhti.



• Vana-Ihastes asub mälestusväärne tanner tervele plejaadile vene ajal ülikoolis õppinud meestele, kes käisid seal sõjalise kateedri taktikaõppustel.



Allikad: Tartu linna statistilised ülevaated «Tartu 2008» ja «Tartu 2009» ning Terviseprofiil, registriteenistus, Tartu linna arhivaar Lea Metspalu, ihastelane Laine Jänes, Lõuna prefektuur.

Tagasi üles