Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Allee tükib takerduma raha taha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Supilinna Seltsi juhataja Mart Hiob tähistas eile Emajõe tänava alguses puupulgaga koha, kuhu istutatakse homme Supilinna päevadel vahtrapuu.
Supilinna Seltsi juhataja Mart Hiob tähistas eile Emajõe tänava alguses puupulgaga koha, kuhu istutatakse homme Supilinna päevadel vahtrapuu. Foto: Margus Ansu

Emajõe tänava vahtraallee taastamiseks on tehniline lahendus välja mõeldud, kuid Tartu abilinnapea Raimond Tamme kinnitusel võib kava elluviimise muuta mõeldamatuks rahapuudus.



Emajõe tänava ümberehitusprojekt näeb ette ühe vahtrarivi istutamist praegusest raiumisele minevast puuderivist jõe poole. Supilinna Selts ning Eesti Roheline Liikumine vaidlustasid projekti, kuna Supilinna üldplaneering näeb ette kaht vahtrarivi – alleed.



Sõidutee-poolne Emajõe tänava puuderivi kuivas ja võeti põhiosas maha aastail 2003–2007. Algul kahjustas seda tunnelkollektori ehitus, siis uue kaldakindlustuse rajamine.



«Praegu on suur lootus, et ehitusprojekt muudetakse ja allee taastatakse,» tõdes eile Supilinna Seltsi esimees Mart Hiob.



Tugimüür teeks kalliks

Ehitusprojekt, mille järgi OÜ Maveter pidanuks juba aprilli alguses Emajõe tänavas tööle hakkama, näeb ette järgmist asetust: sõidutee, kõnnitee, vahtrarivi, alumine kõnnitee, Emajõgi.



Uues lahenduses oleks sõidutee kõrval esimene puuderivi, siis kõnnitee, siis teine puuderivi, alumine kõnnitee ja Emajõgi.



Abilinnapea Raimond Tamme sõnul eeldab aga jõepoolne vahtraviirg viiest lõigust koosneva, kokku 75 meetrini ulatuva ning sadu tuhandeid kroone neelava betoonist tugimüüri valamist. Kindlustuseta võib mulle, millesse puud istutataks, varisema hakata.



«Küsimus pole istikutes, need moodustaksid lisakulust võib-olla kümme protsenti,» selgitas Tamm. «Hulk kulusid on välja arvutatud, kuid üksikud on jäänud. Ilmselt on kõik selge järgmise nädala lõpuks.»



Tamm tõdes, et Emajõe kõrge veeseisu tõttu poleks Emajõe tänava ümberehitus saanud nagunii alata aprilli alguses, nagu kavandatud, ning projekti muutmise arutelu pole seega ehituse alustamist otseselt takistanud.



Praegu saaks pihta hakata vaid enam kui 30 vana puu langetamisega.



Raimond Tamme arvates pole mõeldav, et esialgu korrastatakse Emajõe tänav ühe puuderiviga ning kui linna rahakott taas kosuma hakkab, istutatakse ka teine.



«Poolikut varianti pole ilmselt võimalik teha, sest ehitust kaasrahastab EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – toim),» märkis Tamm.



Emajõe tänava rekonstrueerimishanke hind on üle 4,3 miljoni krooni, sellest 2,2 miljonit maksab kaldapealne kõnniteede ja haljastusega.



Esimene puu saab paika

Homme pärastlõunal istutatakse Eesti Metsaseltsi ja Supilinna Seltsi eestvõttel Emajõe tänava südalinna-poolsesse otsa, Kroonuaia silla kõrvalt ja alt kulgevate kõnniteede vahelisse kolmnurka noor vaher.



Mart Hiobi kinnitusel ei määra vahtrake kuidagi tänava ülejäänud puude paiknemist, mistõttu saab selle ära istutada sõltumata projekteerimisarutelu tulemusest. Puu ei joonduks teiste järgi ei siis, kui tuleks allee, ega ka siis, kui tuleb üks rivi puid, selgitas Hiob.



«Ta ei suhestu otseselt kummagi variandiga,» lausus Mart Hiob.

Tagasi üles