Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pimedate ühingud on jätkuvalt tülis

ERKKI BAHOVSKI

Lõuna-Eesti Pimedate Ühing on esitanud hagiavalduse Eesti Pimedate Liidu vastu, kohtuprotsess jätkub uuesti 4. märtsil Tallinna linnakohtus.

Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu (LEPÜ) esinaine Eva Kirillova valgustas Postimehele hagiavalduse tagamaid. Hagiavalduse Eesti Pimedate Liidu (EPL) vastu tingis EPLi väljaastumise reglemendi kehtestamine, mille alusel oli võimalik LEPÜ kohene väljaarvamine EPList, ehkki EPLi põhikiri näeb üleminekuajaks ette 18 kuud. Selle ajavahemikuga arvestas ka LEPÜ, kui oli esitanud 1997. aasta juunis väljaastumisavalduse.

9. detsembril 1997 peetud istungil Tallinna linnakohtus mingile otsusele ei jõutud ja kohus jätkub 4. märtsil.

Väljaastumise põhjused

Kirillova rääkis ka põhjustest, miks LEPÜ üldse oli sunnitud väljaastumisavalduse esitama.

Tema sõnul lähevad lahkhelid EPLiga tagasi 1996. aasta aprillikuusse, mil LEPÜ jäi arvamusele, et piirkondlikel ühingutel on õigus kasutada ja hallata sealset vara. EPL sellega nõus polnud.

Peamine tüliküsimus oli Era tänava kinnistu ning 1996. aasta oktoobris palus LEPÜ, et EPL annaks kinnistu nende bilanssi. Kirillova sõnul olnuks samaaegselt vajalik ka kinnistu kasutamislepingu sõlmimine. EPLi üldkogu seda arvamust 1996. aasta novembris ei toetanud.

Detsembrist hakkas aktiivne tegelemine Era tänava kinnistuga. EPL otsustas Tartu linnavalitsuselt maa ära osta. «Et see maa ja maja oli antud kunagi Tartu pimedate käsutusse, siis otsustasime maa omandiõigust kontrollida,» ütles Kirillova.

Pöördumise peale tekkinud LEPÜl probleeme. «Teadsime, et maa ostetakse selleks, et seda müüa.»

11. veebruaril 1997 otsustas LEPÜ, et pole nõus ei kinnistu rentimise ega müümisega, sest EPLi põhikirja järgi tuleb müümist kooskõlastada kohaliku ühinguga.

Kirillova väitel otsustas EPLi juhatus neid karistada maa omandiõiguse kontrollimise ja müügitehinguga mittenõustumise eest. «8. aprillil peatati meie rahastamine, kusjuures EPLi aastaeelarve oli kinnitatud, sinna oli eelnevalt arvestatud ka LEPÜ,» rääkis Kirillova.

5. mai kaklus

Kaks kuud LEPÜd ei rahastatud. Aprilli lõpus müüdi maa AS Favorale ja tüli EPLi ja LEPÜ vahel kulmineerus 5. mail, mil Tartu pimedad kaitsesid jõuga Era tänava maja sinna saabunud ehitusmeeste eest ning peksid läbi EPLi ametniku.

Pärast kaklust EPL mõnevõrra leebus ja jätkas rahastamist 21. mail, ehkki eelnev ajavahemik jäi rahast tühjaks. 8. mail oli EPL lubanud LEPÜle üle anda kinnistu kahe kuu jooksul. Seda lubadust pole aga EPL Kirillova väitel täitnud.

11. juunil otsustas LEPÜ, et ei vali delegaate EPLi üldkogusse. «Me ei läinud, esitasime väljaastumise avalduse. EPLi põhikirja punkt 10.4 järgi saab pärast 18 kuud alates avalduse esitamisest välja astuda. Väga palju võib selle ajaga muutuda,» selgitas Kirillova. EPList väljaastumine pidanuks aset leidma vastavalt reglemendile, mida aga tollal veel polnud.

13. juunil LEPÜ EPLi üldkogule ei sõitnud ning seal ei saadud kokku kvoorumit.

EPLi juhatus otsustas kustutada LEPÜ EPLi nimekirjast, ehkki reglementi polnud. Kirillova väitel avaldanud üldkogu selle peale protesti ja üldkogu otsustati jätkata 26. juunil Pärnus.

Kiire reglement

26. juunil tund aega enne üldkogu peeti juhatuse koosolek, kus kinnitati reglement. Kirillova sõnul pidi EPLi juhatus esimese väljaarvamise kustutama ning reglement oli mõeldud nende karistamiseks. LEPÜ polnud reglemendi kehtestamisega nõus ka üldkogul. Siiski otsutas EPL LEPÜ oma organisatsioonist välja arvata.

LEPÜ ongi jäänud regelemendi suhtes eitavale seisukohale, ehkki 1997. aasta sügisel istus koos lepituskomisjon, mis püüdis erimeelsusi siluda. 26. septembril andis LEPÜ kohtusse hagiavalduse, milles palub kohtul tunnistada kehtetuks EPLi juhatuse poolt kinnitatud väljaastumise reglement.

Tallinna linnakohus peeti eelmise aasta 9. detsembril ning siis otsustati asja arutamist jätkata. Vahepeal jõudis EPL LEPÜ oma ridadest juba kolmandat korda välja arvata

Kirillova sõnul on tal tunne, nagu karistatakse teda pidevalt ning käib tahtlik venitamine, et saaks täis 18 kuud, mis annaks põhjuse LEPÜ EPList välja heita ka ilma reglemendita. Kirillova lisas, et viimasel ajal peab ta kõik dokumendid ja kirjad kooskõlastama juristiga.

EPL ei karista

EPLi aseesimees Rein Nairis rääkis Postimehele, et EPL ei kavatse kedagi karistada. Nairis viitas samuti sügisel moodustatud vahenduskomisjonile. «Seal jõudsime enam-vähem asjadega kokkuleppele. Ainus asi, milles kokkuleppele ei jõutud, oligi väljaastumise reglement.»

Veebruaris peetud EPLi ja LEPÜ kohtumisel jõuti seisukohale, et LEPÜ viib oma põhikirja vastavusse EPLi põhikirjaga, kui viimane tühistab reglemendi.

LEPÜ ei nõustunud aga hagiavaldust tagasi võtma ning EPL reglementi muutma. «Oleks vaja kellegi erapooletut lähenemist, olgu see siis kohtu poolt. Kui lahendus tuleb, loodan, et tüli on lõppenud,» rääkis Nairis.

Tema sõnul peitub üks lahkheli selles, et LEPÜ ei maini oma põhikirjas kuulumist EPLi. Nairis arvas, et kahtlemata on see puudus, et reglementi polnud enne väljaviskamisavaldust. «Enne polnud ka pretsedenti. Loodame, et leiame lahenduse,» lisas ta.

Nairis avaldas soovi, et LEPÜ jääks EPLi edasi. Tema kinnitusel on probleem ka selles, et pole suudetud leida juristi, keda mõlemad pooled aktsepteeriksid.

Tagasi üles
Back