Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KRISTEL RÕSS
Paljud tagastatud majade üürnikud ei tea, et neil on õigus saada tavalisest soodsamatel tingimustel laenu, ütleb Tartu Eluasemefondi juhataja Raul Ristmäe.
Tartu linnavolikogu 1992. aastal loodud sihtasutus Tartu Eluasemefond on Raul Ristmäe sõnul andnud laenu rohkem kui tuhandele perele.
Esimesest tegevusaastast alates on fond väljastanud eluasemelaenu eluruumi soetamiseks ning ehitus- või remondikuludeks. Fondist saab laenu kuni 60 protsenti ostetava eluaseme, ehituse või kapitaalremondi maksumusest.
Laen noorele perele
Korteri kapitaalremondiks saab laenu maksimaalselt 30 000 krooni, korteri ostuks ning maja remondiks kuni 80 000 krooni ning maja ehituseks kuni 60 000 krooni. Laenudelt arvestatav intressimäär aastas on 10 protsenti laenujäägilt.
Eluasemelaenu võivad taotleda noored pered, kolme või enama lapsega pered, vanaduspensionärid, esimese ja teise grupi invaliidid, eelarveliste asutuste töötajad, magistrandid, üliõpilased ning isikud, kes on õnnetuse tagajärjel eluruumist ilma jäänud.
«Eelmisel aastal laiendati noore pere mõistet ja vanuse alampiir nihutati kolmekümnelt eluaastalt kolmekümne viiele,» ütleb Ristmäe.
Eelmisel ja üle-eelmisel aastal kasutati 45 protsenti kõikidest laenudest erakorteri ostmiseks ja 41 protsenti kapitaalremondiks, kinnitab Ristmäe, kelle sõnul on 19 protsenti laenusaajatest eelarvelistes asutustes töötavad noored. Eluasemefond on andnud laenu ka individuaal- või juurdeehituseks, aga ka maja, majaosa või ühistukorteri ostmiseks.
Eelmisel aastal sõlmiti Tartu Eluasemefondis 186 laenulepingut ning eluasemelaenu väljastati 6,67 miljonit krooni. Mullu sai eluasemefond linnaeelarvest miljon krooni toetust, tänavu pool miljonit.
Ristmäe sõnul ei ole fondil suuri probleeme laenude tagasisaamisega klientidelt. «Arvestades laenulepingute suurt hulka (üle tuhande), tuleb siiski aeg-ajalt ka kohtus käia.» Varasematel aastatel välja antud laenudest laekus mullu 5,22 miljonit krooni.
Laen üürnikele
«Tagastatavate eluruumide üürnikele soodustingimustel antav laen aitab leevendada ühiskonnas tekkinud pingeid,» ütleb Ristmäe.
Üürnik saab taotleda korteri ostmiseks laenu, kui ta on registreeritud tagastatud majade üürnike korterijärjekorda ning omab enne maja tagastamist sõlmitud üürilepingut. Pärast laenu saamist peab üürnik lõpetama üürilepingu ja vabastama tagastatud elamispinna. Ristmäe sõnul annab fond laenu kuni 75 protsenti eluruumi ostu-müügi lepingus näidatud eluruumi müügihinnast.
Laenusumma ülemmäär on praegu 100 000 krooni. Laenu intressimäär on laenujäägilt 8 protsenti aastas, laenu antakse maksimaalselt kümneks aastaks. Kui laenusaaja on neli viiendikku laenust tagasi maksnud, kustutatakse ülejäänud osa.
Tagastatud eluruumi üürnikul on võimalik taotleda toetust. Ka toetuse saaja peab olema korterijärjekorda registreeritud ning tal peab olema enne maja tagastamist sõlmitud üürileping. Pärast toetuse saamist tuleb üürileping lõpetada ja tagastatud elamispind vabastada. Ristmäe sõnul antakse 2000 krooni suurust toetust tagastamatu abina. Eelmisel aastal väljastas fond toetust 44 000 krooni.
Eluasemefondi juhataja sõnul ei ole praegu probleemi laenude ja toetuste andmisega üürnikele, selleks on kasutada 4,9 miljonit krooni.
Ristmäe peab positiivseks võimalust võtta eluaseme soetamiseks laenu, sest nii lüheneb Tartu linnvalitsuse korterijärjekord ning tekib liikumine korteriturul.