Minu talu nimi on nimetavas käändes ja kannab ka numbrit ning järelikult on see saja tuhande töötuga Eestis äkki suur probleem, mis ametnikel tuleb kiiresti lahendada. Tunnistan: mu talu nimi on tõesti kohmakas, aga mingi probleem see nüüd küll ei ole. Ükski kiri ega maksuteade pole 15 aasta jooksul selle pärast mul kätte saamata jäänud.
Aga ega lihtne maksumaksjast taluomanik ametnike ja nende peente seaduste vastu saa. Vaat see ajabki kopsu üle maksa. Nagu mul isegi vähe tegemist oleks: maamess vajab kajastamist, mõne päeva pärast algavad heakorratalgud, kodus sai kasvuhoonesse muld ära veetud ja vaja juba üht-teist mulda pista, pesuhunnik on triikimata, aknad pesemata. Ja nüüd veel see talu nimi kah!
Õnneks töötavad vallas inimesed, mitte pelgalt ametnikud, vähemalt asjaajamine on lihtne. Valla töötajad pakkusid mulle isegi talu nime, Toominga. Ilus nimi, kuid kahjuks ei sobi: mul on küll lauda taga üks toomingas, aga see on igavene igerik, kui ise lähiajal ümber ei kuku, tuleb saega kallale minna.
Pakkusin ise välja ainsuse omastavas nime. Usun, et see läheb läbi ning mu vanaisa, talu rajaja, ei hakka mind kummitamas käima.
Aga olgu, olen siin oma murest juba küllalt jahvatanud. Nüüd asja juurde – kõige enam ärritab mind see, et nii mina kui ka teised vale nimega talu omanikud ning tohutult palju ametnikke üle Eesti peavad nüüd tegelema asjaga, mis pole põletav probleem. Maanõunikuga rääkides kuulsin, et meie pooleteise tuhande elanikuga vallas tuleb nüüd muuta 700 (!) maaüksuse nimi.