Viimane tasuta parkimise oaas Tartu südalinnas on sattunud löögi alla, sest eraomanikud tahaksid Raatuse tänava parklast tulu saada.
Linn eelistab Raatuse tänaval tasuta parklat
22. aprill 2010, 09:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurel, auklikul asfaltplatsil Raatuse ja Põik tänava ääres seisis eile lõuna paiku 140 autot, ruumi oli veel paarikümnele.
Kinnisvaraärimeestele, kelle krundid seal paremaid aegu oodates jõude seisavad, on juba ammu tundunud ebaõiglane, et eraomaniku maal tasuta parkimine lahendab linnasüdame parkimisprobleemid. Just nii väljendas parkla ühe nurga omanikfirma Raatuse Ärimaja esindaja Sten Tikk eile.
Habemega lugu
Juba kaks aastat tagasi alustas Raatuse Ärimaja kõnelusi selleks, et parklast Põik tänava äärset siilu omava firma Alba-treki ja põhiosa omava Tartu linnaga teha koostööd ala tasuliseks parklas muutmiseks.
Ettepaneku kohaselt oleks saadud parkimistulu jagatud vastavalt kinnistute suurusele: linnale 55, Raatuse Ärimajale 36 ja Albatrekile 8 protsenti. Linn vastas ei, põhjendades, et see suurendaks naabertänavate parkimiskoormust.
Märtsis võttis Tartu tasulist parkimist korraldav Ühisteenused teema taas üles linnavalitsusele saadetud kirjas. Tartu abilinnapea Margus Hanson ütles eile, et linn ei soovi seda ala tasuliseks parklaks muuta, sest siis suruks see autod parkima tänavate serva, mis oleks liikluse seisukohalt palju ebasoovitavam.
Samas ei ole suurt usku, et Raatuse parkla püsiks sama menukas ka tasulisena.
Niisiis ongi linnamajanduse osakond koostamas vastuskirja, kus linna seisukohana läheb teele ei.
Sten Tikk tõdes, et kinnistute kuju on selline, et kui üksnes eramaad tasuliseks muuta, tekitaks see segadust. Aga ta ei välistanud, et tasuline parkla eramaa osale ikkagi tuleb.
Teinegi koht sihikul
Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak märkis, et kui asjad nii kaugele jõuavad, küllap sellest ka võime teavitatakse. Mingit luba ei ole aga eraomanikul selleks vaja võtta. «Oma maale võib igaüks tahvlid üles panna,» ütles Haak.
Ühisteenused küsis linnalt veel teisegi tasulise parkla loomise kohta: Väike-Tähe ja Riia tänava risti, endise Arengu krundile Ekraani kinost üle tee. Sinna on parklat soovinud ka linn, kuid asi on katki jäänud ehitusraha puudumise pärast.
Nüüdne Ühisteenuste ettepanek eeldas, et linn teeb enne parkla seal korda, alles siis on nemad valmis seda majandama. Kuid see linnale ei sobi ja üleüldse, osutas Haak, oleks linna huvi selles kohas hoopis tasuta parkla.
Ühisteenustega või ilma
Selle aasta lõpuga saab läbi leping, mille alusel korraldab Ühisteenused parkimist Tartu linna tasulise parkimise alal. Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagi sõnul vajab peagi vastamist küsimus, kuidas edasi.
Kas tasulist parkimist peaks ka edaspidi korraldama erafirma või võiks see töö tulla loodava transpordikeskuse kohustuste hulka? Läinud aastal läks Tartu munitsipaalmaal tasulise parkimise tasudest ja viivistasudest Ühisteenustele ligi 2,7 miljonit krooni. Aga see pole puhastulu, sest maksta tuli kontrolöride palgad, üles seada parkimisautomaadid ja neid hooldada. (TPM)